Läksin kinno teatud skepsisega. Esiteks pole ma suur muusikali austaja ja teiseks on sellisel filmil rahamaik juures. Miks on kümnendi eest valminud filmile vaja järg teha – kas selleks, et staarikesed saaksid veidi taskuraha ning veeta mõnusa puhkuse päikeserannas Horvaatia saarekesel Vis? Just seal see filmiti, kuigi tegevus toimub Kreekas Kalokairi saarel. Tegelikkuses suutis film mind positiivselt üllatada. ABBA looming on tõesti ammendamatu ning nii vanadest kui ka noortest koosnev näitlejavägi annab filmile palju juurde. Film kulgeb paralleelselt kahes ajas. Tänapäevas, mil Donna (Meryl Streep) on kahjuks surnud ja tütar Sophie (Amanda Seyfried) on tema auks rajanud hotelli, millel on ees suur avamine. Ning minevikus, kus noor Donna (Lily James) kohtub kolme noormehega, kellest ühest saab Sophie isa. Õigem oleks isegi öelda, kellest kõigist kolmest saab tema isa. Lily James sobib noore Donna rolli väga hästi – temas on samasugust kelmikust ja elurõõmu kui Streepis ja nad on isegi välimuselt sarnased.

Vastamata küsimused saavad vastuse

Esimene film jättis palju lahtiseid otsi ja küllap truud fännid mõtisklesid, kuidas üldse läks nii, et Donna tee kolme mehega ristus. Ja veel nii ühel ajal. Need küsimused saavad fantaasiarikkad vastused.