Vaidlus ligi kaks aastat Türgi vanglas istunud USA pastori saatuse pärast viis lõppenud nädalal Valge Maja ähvarduseni kehtestada Türgi-vastased sanktsioonid. Vaid päev varem paistis lahendus juba käeulatuses.

Sarnaselt kümnetele tuhandetele türklastele süüdistati pastor Andrew Brunsonit islamivaimuliku Fethullah Güleni organisatsiooni heaks tegutsemises ja spionaažis. Teda ähvardas kuni 35-aastane vangistus. Kolmapäeval vabastati Brunson pärast 21 kuud kestnud uurimist ühtäkki vanglast ja suunati koduaresti, mis paistis viitavat, et läbirääkimised tema vabastamiseks hakkavad vilja kandma. Järgmisel päeval aga teatas kristlikul konverentsil esinenud USA asepresident Mike Pence, et kui Brunsonit otsekohe vabaks ei lasta, kehtestab USA Türgi vastu sanktsioonid. Veidi hiljem kordas president Donald Trump Twitteris sama mõtet. Enne oli ta pidanud vihase telefonikõne Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga.

Türgi majandus kannatas

Ainuüksi jutt sanktsioonidest mõjus Türgi raskustes majandusele kahjulikult ja pani veelgi langema Türgi liiri, mis on tänavu kaotanud oma väärtusest dollari suhtes 20%. Samal ajal on Ameerika-vastasus Türgi peavoolumeedias ja -poliitikas järjest süvenemas, mistõttu USA ultimaatumid teevad kompromissi leidmise üksnes raskemaks. Paar päeva vaikinud Erdoğan süüdistas eile USA liidreid psühholoogilises sõjas ja teatas, et sanktsioonidega ähvardamine ei pane Türgit järeleandmisi tegema. „USA ei peaks unustama, et võib kaotada Türgi näol tugeva ja siira partneri, kui nad oma suhtumist ei muuda,” ütles president.