15. septembril toimuv maailmakoristuspäev paneb ühel päeval oma koduriiki koristama 150 riigi elanikud. Ühispingutusele ja talgupäevale sepistatakse juba ka järge, mis hakkab kandma nime „Keep it clean plan” ehk puhta maailma plaan, mis aitab puhtust ja jäätmekorda hoida ka pärast koristuspäeva.

„Plaani mõte on mõelda ka sellele, et mis saab pärast koristuspäeva, ning plaan annab üldised suunad erinevate riikide meeskondadele, mida edasi teha. See dokument sõnastab zero waste ehk jäätmevaba kontseptsiooni põhimõtted ning ütleb, kuhu tahame jõuda ja millised võiksid olla need praktikad, kuidas erinevates maailmajagudes jäätmekorraldust paremaks teha,” sõnas plaani üks koostajatest Kadri Kalle.

Eile käiski plaani viimane viimistlemine. Täna õhtuks on vaja ligi 20-leheküljeline soovituste dokumendi tekst lukku lüüa, kuid täistekst avaldatakse alles koristuspäeval. Plaani koostajate meeskond on rahvusvaheline ning töörühma põhiekspertideks on Zero Waste Euroopa võrgustiku teaduskomitee liige Enzo Favoino ning Eesti maaülikooli jäätmemajanduse professor Mait Kriipsalu.

Kiisler kutsub üles puhtust pidama

Kalle sõnul on dokumendi esimene sihtrühm just need samad meeskonnad, kes maailmakoristuspäeval oma riikide koristustalguid juhivad. Veel on dokumendis soovitusi ka riikide valitsustele ning ettevõtetele selle kohta, kuidas jäätmemajandust paremini organiseerida. Kuigi puhta maailma plaanil pole riikide valitsustele mingit jõustavat mõju, on Eesti keskkonnaminister ning ÜRO keskkonnaassamblee presidendi kohuseid täitev Siim-Valmar Kiisler loonud toetuskirja, mis kutsub valitsusi üles koristuspäeva ja puhtuseplaani toetama.