Rosengårdi hiljutise poliitikafestivali kõige külastatum telk oli selgelt Rootsi Demokraatide (SD) oma. Poliitik Jörgen Grubb oli tulnud levitama oma sõnumit sisserände piiramisest, seaduste karmistamisest ja rootsi rahvuslusest Malmö linnaosas, kus ligi 90% inimestest on võõrpäritolu. Ja see võeti üllatavalt hästi vastu.

Kui pearätti kandev naine võttis jutuks partei plaani keelata nägu katvad loorid, täpsustas Grubb kähku: „See, mida teie kannate, on täiesti okei.” Ta tõmbas sõrmedega üle silmade, et illustreerida nägu katvat niqab’i. „See on see, mis tekitab inimestes ebamugavust.” Naine noogutas. „Lääne ühiskonnaga peab kohanema,” ütles ta. „Ei saa töötada lasteaias, kui lapsed sinu nägu ei näe.”

SD kohaliku liidri esinemine meelitas kohale arvukalt kohalikke noori, kes tema ja Iraani päritolu volikoguliikme Nima Gholam Ali Pouri arvel keelt teritasid. Ent telk tõmbas ligi ka tavalisi uudishimulikke, kes tahtsid parteist enne septembri valimisi rohkem teada saada. Prognooside järgi peaks partei saama oma ajaloo parima tulemuse.

Niširühmitusest suurimaks erakonnaks

Partei esimene juht oli neonatsliku Põhjala Riigipartei endine liige, üks selle kaasasutajaid oli Relva-SS-i veteran ja alles 2006. aastal loeti seda paremäärmuslikuks niširühmituseks. Nüüd on nad tõusmas Rootsi suurimaks erakonnaks.

„Meie kaks peamist sihtrühma on sisserändajad ja naised,” ütles partei parlamendifraktsiooni juht ja peaideoloog Mattias Karlsson. „Tunneme, et nende seas on meil endiselt suur kasvupotentsiaal.”