Mõnisada meetrit Eiffeli tornist asuvas kohvikus Central torkab Ene Rämmeld (71) silma vaarikapunase pitskleidi, punaste platvormkingade ja oranžikaspunaste juustega. Aastad lähevad, aga Ene ei kavatse vananeda. Tema särav signatuurnaeratus – mida eestlane „Libahundi” filmist peale süsimusta juuksepahmaka mäletab – paneb Pariisi südames kohvikust mööduvaid vanahärrasid kaela keerama. Mõnusa kohviku õhustikus lehvib Prantsuse kreppide hõrgu aroomi kõrval „Libahundi” Tiina sarm ja Ene läheb oma meenutustes tagasi aastasse 1968, mil kõik tema jaoks alguse sai. Oma sõnadega ja tsenseerimata.