Lavastuses teevad kaasa Estonia teatri balletiartistid, YXUS Ensemble muusikud ja täiskoosseisus Eesti filharmoonia kammerkoor.

“Lavastaja-koreograaf Teet Kask on male, muusika ja balleti kokku viinud äärmiselt sügaval tunnetuslikul ja esteetilisel tasandil,” kirjeldab valmivat lavastust üks heliloojatest Timo Steiner.

“Elegantsed hüpped muhedusest traagikasse, saatuselöökidest ülevusse poevad suurmeistri naha alla, et avada meile ühe suurima eestlase hinge-eesriie,” märgib Steiner ja mõtiskleb, mida Paul Keres võiks balletist arvata. “Ehk midagi sellist - balletis, nagu elus, juhtub kõike.”

Unikaalse loovmeeskonnaga lavastusele annab nüanssi ka asjaolu, et lavakujundaja rollis on üks Eesti tunnustatumaid arhitekte Ülar Mark.

“Vormi tekkel on alati põhjus, majade puhul on see rohkem ümbritseva keskkonna poolt dikteeritud. Laval on ümbruse surve nullilähedane ja vorm tekib justkui pimedas mitte millestki,” kirjeldab Mark kogemust lavastuse kujunduse loomisest. “Lavastuses asendab keskkonda lugu. Sellele järgneb puhas funktsioon. Edasi on juba nii, et arhitekt minus vahib silmad pärani, kuidas muusika ja jutustus vormi ellu äratavad, vormide sisse poeb hing ja need hakkavad liikuma,” sõnab Mark.

Arhitekt on lavale disaininud kuus kasti, raami kuuele muusikule – kuus pilli, kuus malefiguuri. Kast on ahistav, kastilaadses riigis elades on inimese käigud ette teada. Helidele on kast võimalus käsitleda iga poogna- või õhuvõnget individuaalselt, tuua välja mikronüansse, luua uusi sünteese ja kombinatsioone.

Balleti teine helilooja on Sander Mölder, kes toob heliloomingusse ka elektroonilise muusika elemente. Tema sõnul on ettevalmistus kulgenud enam kui poolteist aastat. “Eeltöö puhul saime Timo, Teedu ja libretist Andri Luubiga kümneid kordi kokku, arutasime Kerese kohta loetut, filosofeerisime, lisaks tegime intervjuusid Kerest tundnud inimestega, tema perekonnaga,” tutvustab Mölder loomingulist protsessi.

“Sellele järgnes kuude pikkune töö stuudios, kus proovisime pille mängides ja arvutiprogrammis ideid visandades leida helikeelt ja meloodiaid-harmooniaid, mis Kerese natuuriga sobiks. Salvestasime ka näiteks kontaktmikrofoniga malelaual käikude kõla ning kasutame neid helisid balletis,” märgib helilooja. Ta lisab, et viimases protsessi osas on olnud juhtfiguuriks Teet Kask, kes on tantsijad pannud liikuma ja loob nüüd oma maailma ja tervikut kõikidest osistest.

Lavastuse muusika komponeerimisel annavad impulsi male kui akadeemilise sportmängu rütm ja tempo, malendite graatsilisus, musta ja valge minimalism, määratu kontrast ning pinge, kõrvalliinina ka Kerese konfliktitu natuuri sattumine maailmapoliitika turbulentsete sündmuste keskele.

Balleti keskmes on eesti male suurkuju Paul Keres, kellel on maailma maleareenil väärikas positsioon ja kes on nautinud lausa rahvuskangelase oreooli, aga on kandnud oma õlul ka kogu rahva ja riigi traagikat.

Heliloojad on Timo Steiner ja Sander Mölder, kunstnik arhitekt Ülar Mark, muusikajuht Kaspars Putniņš, libretist Andri Luup, valguskunstnik Margus Vaigur, videokunstnik Taavi Miisu Varm, helikunstnik Kaarel Tamra. Laval on kuus Eesti balletitantsijat - Abigail Mattox, Iago Bresciani, Carlos Campo Vecino, Cristina Krigolson, Francesco Piccinin ja Benjamin Thomas. Lisaks balletiartistidele teevad lavastuses kaasa YXUS Ensemble muusikud ja täiskoosseisus Eesti filharmoonia kammerkoor.

Ballett kuulub Eesti Vabariik 100 muusikaprogrammi. Etendused toimuvad 3. ja 10. septembril Estonia teatris ja 9. septembril Tartus Draama festivalil. Samuti saab balletti näha sel sügisel Helsingis, Soomes ja 2019. aastal Paul Kerese sünnilinnas Narvas. Lavastuse vastu tunnevad huvi ka Aasia produtsendid, kes tulevad Eestisse ka esietendust vaatama.