Pärast õnnetust jäid õhku rasked küsimused. Kas põhjuseks oli ootamatu terviserike või purunes sel saatuslikul hetkel auto? Kas väga tiheda töögraafikuga tantsupedagoog ja artist jäi keset päeva roolis tukkuma või otsustas ta mingite vaid talle teada olevate probleemide tõttu ise auto täiel kiirusel teelt kõrvale otse vastu betoonposti juhtida... Ka sellest räägiti.

„Jah, ei salga, see oli ülimalt dramaatiline päev,” meenutab Mait Agu poeg Märt Agu (38). „Veel viis aastat pärast isa surma pidasin tema surmakuupäeva meeles, mõtlesin isale, viisin ta hauale küünla ja püüdsin vähemalt enda jaoks leida selgemat vastust, miks see õnnetus juhtus,” arutleb Märt. Saatuslik 1998. aasta 1. september on tal meeles nagu eilne päev.