Kui riigikogus oleks seniajani kasutusel nn rulluv ehk jooksva palga indekseerimine, oleks riigikogu liikmete palk sel aastal praegusest 400 eurot suurem. Kui edasi oleks kestnud vana, nelja keskmise palga süsteem, oleks riigikogu liikmete palk praegu tervelt 1600 eurot suurem ja ulatuks üle 5000 euro. Millest selline stagneerumine?

Kui riigikogu liikmete palk oli seotud Eesti keskmisega, siis sai riigikogu tavaliige neli keskmist, fraktsioonide ja komisjonide juhid ning riigikogu juhatus veel rohkem. Süsteem oli rahva seas väga ebapopulaarne, mistõttu majanduskriisi ajal tekkis tugev avalikkuse surve seda muuta.

Seetõttu võetigi kriisi ajal vastu kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadus (KRAPS). See sidus nii riigikogu liikmete, ministrite, kohtunike kui ka mitme kõrgema riigiametniku palga presidendi palgaga, milleks määrati 5200 eurot.