Ühest küljest läheb suhete virvarr aina pöörasemaks ja ohtlikumaks, teisest küljest on see asjade paratamatu käik. Noored hinged armastavad, noored hinged kannatavad. („Ma otsisin sinus inimest, aga leidsin naise.”) Otsivad aina innukamalt tõde ja mässivad end samal ajal ikka lootusetumalt valede võrku. („Kõik läheb nii, nagu mina ei taha.”) Lõpp on katastroof – seda küll vaimne, mitte füüsiline.