Lars von Trieri „Maja, mille Jack ehitas” on esmapilgul ühe kurjategija pihtimus. Lugu sellest, kuidas introvertsest insenerist Jackist (Matt Dillon), kes oma südames soovib olla arhitekt, kujuneb sarimõrvar. Kuidas esimesest paljuski impulsiivsest ja ettekavatsemata mõrvast saab n-ö nakkushaigus, väljakannatamatu vajadus, mida tuleb ikka ja jälle rahuldada. Näeme, et eeldusi selleks oli Jackil juba lapsena – antisotsiaalsus, isoleeritus, puuduvad suhtlemisoskused ja empaatiavõimetus. Jack kannatab veel obsessiiv-kompulsiivse häire ja hiljem ka meeletu eneseimetluse all.