Sindi pais on vaid üks paljudest, mis pidi kalade kaitseks langema. Sama saatus ootab järgemööda teisigi hüdroenergiarajatisi, mis kalade liikumist takistavad. Keskkonnaminister Siim Kiisler näeb, et edasised paisu lammutused võiksid toimuda nii nagu Sindis: riik lepib eraomanikuga tingimustes kokku, ostab Euroopa Liidu raha abiga eraomandi ära ja lammutab paisu.

„Eesti hüdroenergia mahud ei ole nii suured, et need mõjutaksid olulisel määral meie elektritootmist. Aga kui ettevõtja on investeeringu teinud, siis on arusaadav, et ta võitleb kohtus või jonnib muul viisil nii kaua kui võimalik,” ütleb minister.