Lindley-French on andnud mitmele järjestikusele Ühendkuningriigi kaitseväe juhatajale strateegilist nõu, hiljem uurinud julgeolekule keskendunud mõttekodades lääneriikide liitlassuhteid. Briti mõttekoja Institute for Statecraft heaks töötav Lindley-French rääkis Tallinnas olles sellest, et järgmiseks valmistub Moskva Ukrainas Mariupoli suunas liikuma. Samuti toonitas ta, et idanaabri välisavantüürideks tuleb valmis olla juba 2020-ndate keskel, kui sealne majandus võib Euroopa gaasi- ja naftatarbimise vähenemise tõttu otsad anda.

Venemaa president Vladimir Putin on just esitanud uue agressiivse väljakutse Ukrainas Kertši väinas. Mida soovib Venemaa teha Ukrainaga ning milline on EL-i ja NATO võime sellega rinda pista?

Putini peamine soov on tekitada puhvertsoon, et tagada oma mõju Venemaa läänepiiridel, sealhulgas Balti riikides. Ukraina on selle kõige eredam näide. Probleem on selles, et paljud Euroopa riigid, olgu nad siis EL-i või NATO liikmed, eitavad seda ikka veel. Nad ei taha seda reaalsust tunnistada, ehkki kõik märgid on näha.

Olukord on selline, et NATO pole nii ühtne, kui peaks olema, EL samuti mitte. Venemaal on väga kaval strateegia tekitada pragusid meie õmbluskohtades, meie liitudes, ühiskondades. Ja ka sõdu meie ühiskondade äärealadel, et nõrgestada meie tahet ja usku. Kas või siinset usku, et Eesti on halvimas olukorras ikkagi kaitstud. Putin on sellest väga selgelt märku andnud.