Laulu- ja tantsupeol osalevaid kollektiive ja nende juhendajaid ootavad ees maakondlikud eelproovid. Alates 12. jaanuarist viivad laulu- ja tantsupeo kunstilised toimkonnad üle Eesti läbi ühtekokku 617 eelproovi, mis on töömahukaim osa laulu- ja tantsupeo ulatuslikust ja mitmekihilisest õppeprotsessist.

Laulupeo peadirigent Peeter Perensi sõnul on tal väga hea meel selle üle, et juubeli laulu- ja tantsupeo aasta avati just Eesti Muusika ja Teatriakadeemias. Laulupeo avakontsert 6. juulil kannab alapealkirja „Õpetajale“. „See on tänuavaldus kõikidele eesti koolmeistritele. Kava on koostatud eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ajaliselt raamistavad laulupeo esimesel päeval kõlavaid teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu „Rīga dimd” ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud laul “Üksi pole keegi”. Vahele mahub muusikat Peterburi, Tartu, Moskva ja ka täna Eesti Muusika ja Teatriakadeemia nime kandvas kõrgkoolis studeerinutelt,” ütles Perens.

Tantsupeo pealavastaja Vaike Rajaste sõnul teeb selle peo eriliseks ilmselt see, et pea pooled tantsud on pärit varasematelt pidudelt ja saatemuusika on saanud uue kuue. „Kindlasti on peol hetki, mis võivad tekitada vaatajates ja tegijates äratundmisrõõmu. Ma loodan väga, et 2019. aasta suur pidu lubab nii peolistel kui ka pealtvaatajatel tunda, et vabal maal oma rada käia on meie suur võimalus ja niisama suur vastutus. Vastutus nende ees, kes on käinud enne meid, aga veelgi enam nende ees, kes praegu oma esimesi samme astuvad,” selgitas Rajaste.

Rahvamuusikapeo loomingulise juhi Juhan Uppini sõnul toob rahvamuusikapidu kokku pillimängijad, keda seob armastus rahvamuusika vastu. Seitsesada muusikut jagunevad seitsmeks omaette kavaga pilliliigiks: kandled, torupillid, viiulid, lõõtspillid, näppepillid, akordionid ja koondorkester. “Iga pilliliigi repertuaar toob esile nii pilli mängutraditsiooni kui ka uusi muusikalisi suundi. Traditsiooniliste eesti lugude seadete kõrval kõlab nii uuemat kui ka vanemat autoriloomingut ning teiste rahvaste lugusid,” ütles Uppin.

Pileteid XXVII laulu- ja XX tantsupeole saab alates tänasest osta Piletilevi müügipunktides üle Eesti. Piletite soodushindadega eelmüük kestab mai lõpuni.

Laulupeo avakontsert toimub laupäeval (6. juulil) pärast rongkäiku ning laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval (7. juulil). Mõlemale kontserdile on saadaval piletid nii üldalale kui ka nummerdatud istekohtadega pingisektoritesse. Tantsupeo etendust mängitakse neljapäeval (4. juulil) ja reedel (5. juulil) – kokku kolmel korral. Tantsupeol on värskelt renoveeritud istekohtadel võimalik vaadata etendust harjumuspäraselt Kalevi staadioni ida- ja läänetribüünis asuvatest sektoritest. Rahvamuusikapeo avakontsert “Kannelde öö” toimub neljapäeval (4. juulil) Tallinna metodisti kirikus ning peakontsert reedel (5. juulil) Poolamäel.

2019. aasta kannab Eestis tervikuna tähist „Laulupidu 150. Eesti laulu ja tantsu juubeliaasta“ ning selle tippsündmuseks on Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil neljapäevast pühapäevani, 4.-7. juulil 2019 toimuv XXVII laulu- ja XX tantsupidu „Minu arm“ ja sellele eelnev üle-eestiline tuletulemine.

XXVII laulu- ja XX tantsupeo „Minu arm“ ajakava:

Tuletulemine 1. juuni (Tartu) – 3. juuli (Tallinn)
Tantsupeo esimene etendus neljapäeval, 4. juulil kell 19.00
Rahvamuusikapeo kontsert “Kannelde öö” neljapäeval, 4. juulil kell 21.00
Tantsupeo teine etendus reedel, 5. juulil kell 11.00
Rahvamuusikapeo peakontsert reedel, 5. juulil kell 14.00
Tantsupeo kolmas etendus reedel, 5. juulil kell 18.00
Rongkäik laupäeval, 6. juulil kell 13.00 – 18.00
Laulupeo avakontsert „Õpetajale“ laupäeval, 6. juulil kell 19.00
Laulupeo teise päeva suurkontsert pühapäeval 7. juulil kell 14.00

Pileteid saab osta siit