„Miks te selle raamatu kaasa valisite?” ei suutnud ma tollelt sümpaatselt Saksa õpetlaselt küsimata jätta. Ta oli peaaegu lõpus, mina poole peal ja prantslanna päris alguses. „Mulle meeldivad tugevad naised. Mu oma naine on ka... Oo, kui võimas, kuigi pealtnäha nii ei paistagi. Usun, et tugevate naiste käes on tulevik. Turvaline tulevik.” 

Ta lisas veel, et uskus Michelle’i soovi kunagi presidendiks kandideerida, huvitus tema mõttekäikudest ja tulevikupildist, kuid pärast selle raamatu lugemist mõistis, et ilmselt ei juhtu seda iial.