Kindlasti pole ma ainus, kes uskus, et peale nõukogude sõjaväe lahkumist saab Tallinnast mõne aastaga uhke merelinn. Merepiir küll avanes, aga 25 aastaga on muutunud vähe. Piritale mõeldes on olnud pigem taandareng, sealt kadus vabaduse tulekuga Tallinna kõige emotsionaalsema vaatega söögikoht – Pirita restoran. Rannaäärne maa on muutunud kemplemis-kauplemisobjektiks ja areneb visalt.