Ütlen teile siiralt. Läbikukkumine on normaalne. Seda ma võin teile inimese ja ettevõtjana kinnitada. Te ei ole halvad inimesed, kui teete lolle otsuseid. Teil on hea süda. Teil on kirg oma töö vastu. Te ei tee asju paha pärast halvasti. Aga te olete lollid otsustajad, kui te teete lolle otsuseid.
Otsus osta odavalt hankekorras vägivallaohvrite tugiteenuseid on väga vale. Täna on tulemused näha. Abi on ebapiisav. Selle juures kõige ohtlikum on see, kui te oma vigu ei tunnista. Sest siis ei muutu midagi paremaks. See on kindel.

Õnneks saab neid otsuseid ka muuta. Ja vigadest saab õppida. Ja ma toetan teid vajadusel nõu ja jõuga, kui tahate muuta lähisuhtevägivalla ohvrite elu paremaks. Praegu olete muutnud selle halvemaks. Vastutage.

Mina oma vigade, isegi liiklustrahvide eest, mida sotsiaalministeeriumi pöördumises teemaväliselt rõhutate, olen vastutanud. Uskuge mind, et ma tean täpselt kui raske on enda nõrkust, enda vigu ja enda oskamatust tunnistada. Ja kui raske on abi küsida ning end ümber kasvatada.

Miks raske? Sest hirm "valesti tegemise" ees on meil kodudest-koolidest õpitud. Nagu ka vajadus "tark olla ja ise teha, mitte targematelt piiluda". Uskuge mind, mitte ärge süüdistage mind valetamises. Uskuge.

Ma võitlen ühiskonna eest, kus teid armastatakse teie vigadega, kui te neid tunnistate. Aga teid põlatakse, kui üritate halva asja juures head nägu teha ja oma rahvale valetada, et kõik on hästi. Nagu mõni ühiskond, kellele me sarnaneda ei taha.

Ma palusin jaanuari algul teie PR-esindajalt kohtumist nii nende ametnike kui ministriga, et arutada, kuidas vägivallaohvrite tugiteenus oleks tulevikus riiklik nagu arstiabi, mitte hankega odavalt ostetav - te keeldusite ja tahtsite taas enda loodud olukorda õigustada. Mu pakkumine on jätkuvalt jõus. Ma tean, mida teha.

Valetate, kui ütlete, et kehva teenuse põhjus on ainult rahas. Puudu on suures plaanis väga vähe raha. Toimiva süsteemi jätkamiseks puudu jäänud 150 000 eurot suudaksin koguda ka eraisikuna näiteks saja suure südamega ettevõtjatega kohtudes 1500-euroste annetuste kaupa. See pole keeruline.

Aga te ei kuula mind kahjuks enne, kui ma teid nimepidi ei kutsu. Te olete oma eksimatuses kindlad. Ja teete oma rumalusega vägivallaohvritele kohutavalt kurja.

Meil on vaja riiklikku toimivat süsteemi. Sest mida avalikumaks saab vägivald ühiskonnas, seda rohkem vajavad abi kodudes katki tehtud naised, lapsed ja ka mehed.

Palun võtke lähisuhtevägivalla probleemi tõsiselt. Ärge uhkustage töövõitudega, mis on tegelikult kaotused. Ärge raisake maksumaksja raha minu süüdistamise peale. Ja palun võtke mu ettepanekut muuta vägivallaohvrite tugiteenus riiklikuks, mitte odavhankega ostetavaks, tõsiselt. See on oluline kõigile. Mulle. Teile. Ja teie lastele ka.