Rakvere sai ju peaväljaku äärde ühe kena hoone ja Rakvere linnavalitsus moodsad ruumid, makstes oma eelarvest kinni vaid väiksema osa ehitusmaksumusest. Sihtasutusest-pankrotipesast, millele maja kuulub, aga on EAS-il raske või võimatu 2,6 miljoni euro suurust tagasinõuet katta, sest Rakvere linn on hoonestusõiguse ja muudest lepingutest maja võimalike ostjate eemale peletamiseks tõelise „mürgipilli” teinud.

Ettevõtmine võis algusest peale osalt bluff olla, aga ka seda rahastanud EAS-i tegevuses on järjepidevusetust.

Imelik, et muidu üsna tähenärijalik EAS ei osanud raha andes sellele aspektile tähelepanu pöörata. Kes siis veel, kui mitte Targa Maja taoliste ettevõtmiste rahastaja peaks aru saama, et sellised projektid alati ei õnnestu, ja oma rahalist panust võimalike väärkasutuste eest kaitsma? Teisalt on imelik ka see, kui ruttu võttis EAS pärast maja valmimist seisukoha, et kompetentsikeskus ei hakka tegelikult tööle, ja jättis rahuldamata keskuse tegevusrahastuse taotluse. „Tarkvere” pool nimetab seda nüüd EAS-i kummaliseks asjaajamiseks. Järjepidevusetust on EAS-i tegevuses tõepoolest.

Kas ettevõtmine oli algusest peale bluff? Pigem Rumavere või Korruvere kui Tarkvere? Uurimistööst, mis Eesti maaülikool 2013. aastal kompetentsikeskuse tellimusel tegi, küll ei selgu, kuidas projektist pärast ühe nutika maja ehitamist kiiresti rahalist kasu võiks tõusta. Pigem nõuab Tarkvereks saamine pikaajalist järjekindlat kindla joone ajamist, ulatuslikke muudatusi linnaplaneerimises ja palju muud, mida paari kolme-aastaga ei ole võimalik teoks teha. Ühtaegu on tegemist piisavalt uduse ja moeka kontseptsiooniga, millesarnaseid vahetevahel püütakse ka kõveral viisil enda huvides ära kasutada.

Kui palju kriminaalset Rakvere loos peitub, selgitab kriminaaluurimine ja pankrotimenetlus. Praegu on Rakvere oma positiivsete ettevõtmiste poolest kuulsam kui korruptsiooni poolest. Nii ei pruugi see jääda.