Esiteks: rahandusministeerium on eelarve struktuurset seisu hinnanud valesti, niinimetatud toodangulõhe on palju väiksem kui rahandusministeerium on hinnanud ja järgmisel aastal see taandub välja. See omakorda tähendab, et juba järgmistel aastatel peab eelarve, arvestades majandustsüklit, olema nominaalselt lausa ülejäägis, selleks et tasakaalu saavutada. Kinnitatavas eelarvestrateegias kaheks järgmiseks aastaks ette nähtud struktuurne puudujääk 0,5% SKP suhtes on alahinnatud ja tegelik miinus on suurem.

Teiseks, puudujäägi vähendamiseks kavandatud lisatulu maksumuudatustest ja uutest maksudest on ülehinnatud. Pool lisalaekumistest peaks tooma tulevikus lubatud dividendi tulumaksu määra langetus 14 protsendile korrapäraselt makstavatelt dividendidelt. Investorite käitumist aga see lubadus märkimisväärselt ei mõjuta ja oodatava lisatulu 100 miljonit aastas on tugevalt üle hinnatud.

Kolmandaks, majanduse stimuleerimiseks kavandatavad meetmed on praegusesse majandustsüklisse sobimatud.

Lõpetuseks tuleb lisada veel seda, et Ratase valitsuse lubadus, et pikemas vaates on eesmärgiks eelarvetasakaalu saavutamine, jääb katteta lubaduseks. Tasakaalu eesmärk hakkab kogu aeg edasi lükkuma, sellest saab sihtmärk mis nagu jänes kogu aeg eest minema lippab.