Keegi ei anna emadepäeval Sputnikule intervjuud. Emadepäev ühendab kõiki, sest ema on ju igal inimesel. Ja paljud on ka ise emad. Nii et pole põhjust vaadata viltu kodanikule, kes, lilled ühes ja koogikarp teises käes, homme kuhugi tõttab – et ei tea, mis pidu see tüüp enda meelest peab. Ikka sedasama, mida me kõik! Ruttu lilleärisse ja kondiitri juurde!

Tõsi, sel aastal õnnestus täiesti ootamatul kombel ka emadepäevaga inimesed tülli ajada. Aasta ema valimine on muidugi üksnes mäng, see pole saja meetri jooks, kus on silmaga näha, et Usain Bolt on kiireim. Aga see ei sarnane ka kultuuriauhindade jagamisega, kus võitjate valimine põhjustab alati hilisemat nurinat neilt, kes lootsid ise pärjatud saada, kuid on nüüd veendunud, et žürii tegi neile ülekohut. Aasta ema tiitli pälvimist pole võimalik loota, seda ei saa mingil kombel ennustada. Aasta ema tiitel tabab selle saajat nagu juhuslik kuul – muidugi heas mõttes. Emadepäeva hommikul ei leidu kindlasti ainsatki ema, kes mõtleks: pagan küll, jälle jäin auhinnast ilma – noh, järgmisel aastal punnitan kõvemini!

Aasta ema tiitel tabab selle saajat nagu juhuslik kuul – muidugi heas mõttes.

Siiski on kõigil emadel kindlasti hea teada, et põhimõtteliselt võiks väljavalituks osutuda ka tema, sest lapsed tal ju ometi on. Selles mõttes oli avalikkuse ette lekkinud nõue, et aasta ema peab tingimata abielus olema, täiesti jabur. Lapsed sul on, aga kas ka tempel dokumendis, küsib tšinovnik. Kui ei ole, siis keri uksest välja! 21. sajandil mõjub säärane reglement nii, nagu nõutaks romaanivõistlusel osalejatelt, et käsikiri peab olema kirja pandud hanesulega. On ju ilmselge, et just nimelt üksikemade seast võib leida neid kõige-kõige tublimaid eksemplare. Kui sul ikka laste üleskasvatamiseks kelleltki tuge leida pole, ei jää sul lihtsalt muud üle kui uskumatult vahvaks hakata. See, et üksik- emad naisliidu arvates aasta ema valimistele ei kvalifitseeru, meenutab Hitleri unistust olümpiamängudest, kus osalevad üksnes valge nahavärviga sportlased.

Ega see piinlik lugu veel õieti lahenenud olegi. Loodetavasti suudab president Kaljulaid homme aasta ema tiitli üle anda siiski nii, et kellelgi ei jää paha maitset suhu.

Kuid emadepäev on ennekõike kodune püha ja Estonia kontserdisaalis toimuvale ametlikule üritusele ei pea liiga suurt tähelepanu pöörama. Inimesed võivad võita õnnemängus ja neil võib vedada armastuses, aga esimene ja kõige suurem vedamine on ikkagi see, kui sul on hea ema. Sellest saab kõik alguse. Ja asi pole ainult emaarmastuses, ehkki seegi on tähtis. Sama oluline on see, et su ema oleks arukas inimene. Mõtlen vahel lastele, keda nende pealtnäha normaalsed emad ei vaktsineeri ja joodavad klooriga ning kellele kodus õpetatakse, et Maa on lame. Ja seda tehakse muidugi ikka armastusest, et laps oleks terve ja tark – nii nagu tema ema sellest sõnast aru saab. Jah… Sellele mõeldes saad aru, kui õnnelik saatus sul ikkagi on, ja ruttad kookidega ema juurde.

Head emadepäeva kõigile!