Olen maailmas ringi reisides alati uhkusega rääkinud Eesti eduloost e-riigina, alustades platvormidest nagu e-kool või e-maksuamet ning lõpetades e-valimistega, mis eristab meid kõigist teistest riikidest, tuues väikese Eesti kogu maailmale eeskujuks.

Tänane valitsuskoalitsioon, sealhulgas Keskerakond, mille liige minagi olen, peab endale teadvustama, et elame 21. sajandil. E-valimiste põhiküsimus ei ole elektrooniline turvalisus, millega ilma asjata rahvast hirmutatakse. E-valimised on põhimõtteline valik progressiivse ja tagurliku mõtteviisi vahel. Kummale poole soovivad aga Eesti tänased juhid meid asetada?

Samamoodi ei olnud kooseluseaduse hääletamisel põhiliseks küsimuseks samasooliste kooselu. See oli selge poliitiline valik - kas asume ühte ritta tagurliku Venemaaga või tolerantse ning progressiivse Euroopaga. Tundub, et peame jälle kord debatti igavese küsimuse üle, kas valida minevik või tulevik, taandareng või progress? Kaheldes e-valimistes tekib küsimus, kas hakkame järgmisena loobuma ka nutitelefonide, e-pankade ning digiallkirjade kasutamisest, sest ka nende toimimine võib paljude jaoks olla arusaamatu ja kahtlust äratav.

Jah, muidugi on see küsimus usust. Kas tõesti ei usuta, et Eesti riigis suudetakse tagada ausad valimised? Kas retoorika, mis kujutab e-valimisi kui kurja juurt ning räägib häälte võltsimisest, ei kuulu pigem mineviku Keskerakonnale? On aeg hakata endasse uskuma! Sealhulgas tuleks panustada hoopis uute rakenduste väljatöötamisele, viies e-hääletuse nutiseadmete abil järgmisele tasemele.

Tean mitmeid Keskerakonna poliitikuid, kes riigikogu või ministeeriumite koridorides e-valimisi kõhklusteta pooldavad ning antud hääletusviisi ise kasutavad. Avalikkuse ees on see aga neile tabuteema. Muutkem üheskoos seda käitumismalli - me elame ju sõnavabaduse ajastul! Siiras rõõm oli lugeda peaministri sõnavõttu riigikogus Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise teemal, kus Ratas rõhutas Eesti tugevale IT-mainele ning digitaalse ühiskonna toimimise selgetele eeldustele.

Kutsun üles rahva poolt valitud parlamendisaadikuid positsioneerima end tänasesse päeva ning loobuma ühiskonnas ususõjaks tituleeritud e-valimiste demoniseerimise retoorikast. Me ei soovi jätta muljet, et Eesti pole suutnud väljuda 20. sajandist ega suuda näha meile tänapäeval kättesaadava tehnoloogia võlusid ja potentsiaali.