Eesti jaoks on tööjõupuudus fundamentaalne probleem. Me pole suutnud lahendada loomuliku iibe ega meie enda tööjõu väljarände probleeme. Varasemate valitsuste vigade parandus (puudulik perepoliitika) ja tegutsematus (isevoolu hulpiv majandus) nõuab praeguselt poliitiliselt juhtkonnalt jõulisemat kursimuutust.

Probleem on kõrgepalgaliste töökohtade vähesus, seepärast on hädavajalik praeguse valitsuse tegevus, mis suunab kiirendatud tempos investeeringuid taristusse, panustab lisavahendeid teadus- ja arendustegevusse, vähendab madalapalgaliste maksukoormust ning suunab rohkem raha haridusse ja tervishoidu.

Puudus on tootearenduse, keemia- ja tööstusinseneridest. See probleem ei tekkinud üleöö. Järelikult pole meie hariduspoliitika saanud piisavalt suuna­kohendust. Nüüd survestab Reformierakond lahendina sisserändekvoodi lausa vabaks laskmist. Kerge populistlik poliitiline punkt on ettevõtjatelt tulemas. Kriitilise pilguga debatiks oleme avatud, aga lahendus ei tohi tulla oma inimeste arvel, vaid peab ühiskonnas summa summarum ikka rohkem andma.