Vastusele järgnes paarisekundiline vaikus, kus mõlemad langetasime pilgu oma taldrikule.

„Aaa… Sa oled siis… see, kes inimestele valetab?” teatas ta mulle, suunurgad poolnaljatades ülespoole kistud. Aga teiselt poolt? Noomides? Hukka mõistes? Põlastades?

Demokraatia neljas võim. Ühiskonna valvekoer. Alati ühiskonnas au sees olnud amet. Neid on mõisteid ja mõtteid silmas pidades läksin kunagi õppima Tartu ülikooli ajakirjandusosakonda. Need on oluliste pidepunktidena mul meeles iga päev, kui oma tööd teen. Hoolimata sellest, et üha rohkem pressib peale meelelahutus, kiirus, pinnapealsus – 24-tunnine uudistetsükkel nõuab konstantset tegutsemist, lugejale-kuulajale-vaatajale millegi uue pakkumist.

Aga kuhu jääb siis valvekoer? Ta on oma kuudist lahkunud, neljas võimusammas on langenud? Mitte päriselt.