Muidugi pole tegemist esimese koolihoonega, mille ehitamist või remonti 1. septembriks lõpetada ei suudeta ja kus esimesed koolinädalad n-ö eriolukorras mööda saadetakse. Samal ajal on GAG-i algklasside hoone lugu ka eriline. See väljendub muu hulgas tõsiasjas, et tähtajaga võidu jooksmisele positiivse kaasaelamise kõrval hõljub õhus hulga kahjurõõmu, et GAG-i direktoril Hendrik Aguril ja Tallinna abilinnapeal Mihhail Kõlvartil hoonet nüüd maksimaalse pompoossusega avada ei õnnestu.

Kes tegi? Ise tegi! GAG-i uue hoone ehituslubasid menetledes on Tallinn tegutsenud õigussüsteemist lahtiühendatuse vaimus – neid on väljastatud tagantjärele ja hämmastava kiirusega. Sellise kiirusega, et huvigruppide kaasamisest ja põhjalikust kaalumisest ei saa juttugi olla. Sama lugu tõotab tulla kasutusloaga, mille taga GAG-i 1.–6. klasside koolitöö alustamine seisab. Loodame väga, et räpakaks jääb selle hoone ehitamise protsess siiski peamiselt õiguslikus mõttes ning ehituskvaliteedi ja ehitise turvalisuse mõttes läheb asi kõigest hoolimata õnneks.

Peale ehitusliku poole on Aguri ja Kõlvarti ettevõtmises küsitavusi ka hariduslikus osas. Aguri visiooni „mitu kooli, üks juht” järgi tuleks tugevatele koolijuhtidele anda võimalus juhtida korraga mitut kooli – kolme kuni kümmet. GAG-i kahte hoonesse hargnemine on väike samm selle poole, kuigi supersuureks kooliks see GAG-i veel ei tee. Paljud Kalamaja lapsevanemad ei ole nn brändikooli kasvamise üle siiski rõõmsad. Nad eelistaksid tavalist, oma piirkonna lastele mõeldud põhikooli, mitte sellist, mis tõmbab ligi lapsi (ja liiklust) kogu Tallinna linnast ja kaugemaltki. Oma asukohaks olevat piirkonda GAG-i laienemine koolikohtade nappusest ei päästa.

Kui GAG-i algklasside hoone täna-homme kasutusloa saab, on see suur sündmus eelkõige ambitsioonist pakatavale Agurile ja linti lõikama tulevatele keskerakondlastest poliitikutele. Kõigil teistel on põhjust jääda kriitiliseks või skeptiliseks.