Mõneti lihtsustatult võiks kohalike valimiste kampaaniates käsitletava temaatika jaotada kolmeks. Esiteks üldisemad teemad, mida parteid kasutavad oma identiteedi kinnituseks ja omavahel vastandumiseks. Teiseks kitsamas mõttes kommunaalpoliitika teemad. Kolmandasse rühma võiks paigutada ettevõtmised, mis väljuvad tavalise kommunaalpoliitika raamidest ning mida võiks tähistada märksõnadega innovatsioon ja strateegilised muutused. Need puudutavad eelkõige järgmisi küsimusi.

- Mis peaks inimesi ja ettevõtteid ka tulevikus meelitama siia tulema ja siit mitte lahkuma?

- Millised oleksid ettevõtluse ja tööhõive põhijooned? Kuidas haakutakse nii Eesti-sisese kui ka rahvusvahelise koostöö mustritega?

- Kuidas seostub linna areng tehnoloogilistest ja ökoloogilistest murrangutest tulenevate ohtude ning võimalustega?

- Milliseid suuremaid ruumilise arengu muudatusi oleks linnas ja linnastus vaja?

- Mis saab strateegilise tähendusega transpordiühendustest?

- Kuidas saaksid inimesed paremini osaleda linna tuleviku kujundamises?

Need küsimused ei ole üldiselt lahendatavad üksnes omavalitsuse jõududega, vaid koostöös teiste osalistega: riik, partneromavalitsused, ettevõtjad ja uurimisasutused.

Linna ruumilise arengu strateegia ja innovatsiooni kohta esitatud võtmeküsimused suurelt jaolt kattuvad, eriti reljeefselt joonistub välja see, mis puudutab mereäärt. Ka lahendid kisuvad ühte suunda või ei lähe üksteisega vastuollu.

Tundub, et valimisprogrammide koostamine on innustanud mõtlema ka linna­majanduses uute tehnoloogiate kasutamisele. Kurvem lugu on see, et Tallinna ettevõtluse tuleviku, tema majanduse struktuuri, tuleviku tööhõive ja konkurentsivõime teemat pole programmide koostajad veel korralikult käsile võtnud. Kahju!

Keskerakond on säilitanud peaministriparteiks olemise kiuste omavalitsuste huvide riigi eest kaitsja rolli. Vähemalt on nende üleriigilise valimisprogrammi paatos pühendatud regionaalsete lõhede vähendamisele.

Üllatav on, et Tallinna puhul ei ole antud terviklikku tulevikuvisiooni. Pikka lubaduste rida ükshaaval üle vaadates leiab sealt siiski midagi strateegilist, mis on seotud linna ruumilise arenguga.

Tallinna linnahalli kujundamine rahvusvaheliseks turismi- ja konverentsikeskuseks,

- linna merele avamine ja rannapromenaad (see rõhuasetus on väikeste nüanssidega kirjas ka enamikul teistel erakondadel),

- kesklinna liikluskoormuse vähendamine,

- parkimismajade programm (koos erasektoriga),

- Tallinna väikese ringtee ehituse alustamine,

- Kopli kaubajaama välja­viimine.

Rõhutatakse kandideerimist Euroopa innovatsioonipealinna tiitlile, ent teemade seast puuduvad Tallinna majanduse edasine areng ja struktuur, asjaajamine oluliste investoritega, ettevõtluse toetamise strateegia ja koostöö teadusasutustega.

Reformierakonna kohalike valimiste üldprogramm mõjub musklipunnitamisena: „Tugev Eesti, kaitstud Eesti.” Majanduse puhul aetakse vana juttu lihtsast majanduskeskkonnast, reservide säilitamisest jms. Uusi ideid üldprogrammis ei ole.

Samal ajal on nende dokument „Tuleviku Tallinn” lausa visionääri unistus. Tõsi, enamikku põnevamatest ideedest ei ole peetud vajalikuks konkretiseerida.

- Tallinnast saab tulevikulinn,

- innovatsiooni vedur,

- kõrge lisandväärtusega töökohad,

- katseplatvorm idufirmadele,

- head lennuühendused,

- moodne ühistransport,

- püsiühendus Helsingiga (raudteetunnel käima juba 2030. aastaks).

Üks uudne „rosin” siiski on: seisukoht, et Tallinn on kodu ja kodus räägitakse üht keelt! Seni väidab linnade tuleviku alane kirjandus, et 21. sajandi arenevad linnad on kosmopoliitsed ning vähemalt äri aetakse neis mitmes keeles, meelelahutusest ja loomemajandusest rääkimata. Eri maade talentidel on hea sinna tulla, seal elada ja toimetada. Reformierakond, kuhu on jäänud avatus ja liberaalsus?

IRL-i üldprogramm ei aseta vaadeldavas valdkonnas omavalitsustele eraldi rõhku. Kui, siis rõhutakse isetoimivusele: riiki ei tohi olla liiga palju. Üldprogrammist tuleneva ideoloogia ülekandena Tallinnasse võib käsitleda vastuseisu nn munitsipaalkapitalismile. Ettevõtluse puhul on rõhutatud just erainkubaatorite toetamist. Üldise tehnoloogiaettevõtluslembuse näitena soovitakse finantstoetust Tallinna start-up’idele, et saata neid rahvusvahelistesse kiirenditesse, ja jätkata isesõitvate busside pilootprojekte. Programm on ka väikeettevõtluskeskne, mida tasakaalustab meeldetuletus, et linn peaks looma ka suurte väliskapitalile kuuluvate ettevõtete sissemeelitamise meetme. Seda teiste parteide programmidest ei leia.

SDE üldprogramm on teiste parteidega võrreldes kõige pikem, tugev paatos on pandud inimeste kaasarääkimise võimaluse suurendamisele. Teistega võrreldes kriitilisemalt suhtutakse omavalitsuste liitmisse.

Tallinn tahetakse ideaalis muuta innovatsiooni ja tarkade töökohtade linnaks. Täpsemalt on küll piirdutud nutikate ja energiasäästlike lahenduste kasutamisega kommunaalmajanduses.

Ka linna koostööd ülikoolidega seostatakse vajadusega haarata teadlasi linnamajanduse probleeme lahendama. Teistest tugevamini rõhutatakse vajadust liikuda ökoloogilise linna suunas ja kohati mõjutakse ülioptimistlikuna. Kas saab ikka rääkida ainult taastuvat energiat kasutavatest ühissõidukitest, kuni elektritootmine ei põhine ainult taastuval energial? Kahjuks ei ütle ka sotsid, mismoodi peaks Tallinn konkreetsemalt rahvusvahelises majanduses oma rolli muutma või säilitama ja kuidas peaks muutuma linna ettevõtlusmuster.

EKRE kui tugevalt ideologiseeritud partei ainuke võimalus on hoida ka kohalikel valimistel ülal emotsionaalseid üldteemasid nagu rahvuslus ja konservatiivsete vaadete säilitamine, loomulikult ka võimulolijate korruptsioon. Ka linna tasandil siis pigem koolid ja kultuur, aga mitte majandus ja innovatsioon. Ettevõtlusteemade puhul on mõnevõrra üllatuslikult keskendutud turismile: teemapark turismimagnetina ja meretramm sadamate vahel.

Savisaare valimisliidu ja Tegusa Tallinna ühisnimekirja innovatsiooniploki kohta on praegu raske midagi öelda. Sõna monorelss kõlab uhkemalt kui näiteks tramm, aga miks on pakutud just see märksõna, jääb ülimalt segaseks. Kui valimisliitu käsitleda kahepäise lohena, mille üks pea on Savisaare seltskond ja teine pea ärimehed, siis sel teisel peal võiks ju innovatsiooni ja majandusstrateegia kohta üht-teist hingel olla, aga see pole õieti veel rääkima hakanud. Millegipärast arvan, et enne valimisi ei hakkagi.

VALIMISNÕUNIKUD

Eesti Päevalehe ja Tallinna ülikooli ühiskonnateaduste instituudi koostöös ilmuvas artiklisarjas analüüsivad eksperdid sellesügiseste valimiste olulisi teemasid ja aitavad teha tarka valikut.