Eestis on ikka veel elus sadu tuhandeid inimesi, kes täiesti selgelt mäletavad, et nad olid oma lapsepõlves õnnelikud. Seda nii sõprade kui vanemate ja vanavanematega, oma hobide ja huvialaringidega, õpilasmalevate ja pioneerilaagritega. Ideoloogiline surve? Selle peale vilistati. See oli tapeet, mille muster küll ei meeldinud, aga mis ei seganud elust rõõmu tundmast. Siinkohal ei räägi ma muidugi Jossif Stalini repressioonide ajast, küüditamistest ja muust seesugusest, mida meie rahvas samuti mäletab, aga mida meie globalistid ja vasakradikaalid (president nende hulgas) vaikselt unustada ja rehabiliteerida püüavad.

Mis puudutab meie erakonna kohta lendu lastud valesid, siis siin astub Luxemburgi raamatupidamisbüroost kohale lennutatud president ühte jalga sotsidega, kes on samuti mattumas iseenda poolt produtseeritavate valede laviini alla.