Paraku unustatakse lubadusi jagades tihti ära, et bussid ja trammid ei sõida ammu enam mööda neid marsruute, kus inimesed tegelikult elavad ja töötavad ning isegi kui bussisõidu eest peale makstaks, ei vii see sinna, kuhu inimestel asja on.

Tallinna ühistransport toimetab suures plaanis üsna samades piirides kui minu lapsepõlves ehk varastel 70-ndatel. Kõige popim uuselamurajoon oli tollal Mustamäe, millele mõne aasta pärast lisandus Õismäe. Enamik töökohti asus kesklinnas ning Mustamäelt Kaubamajja või Balti jaama sõitsid trollid mõneminutilise vaheajaga. Ka praegu on suvalisest punktist Vilde või Sõpruse puiesteelt kesklinna sõita puhas rõõm.

Poolteist tundi

Soovides liikuda näiteks Veskimöldrest Ülemiste City-sse või Astangult Tammsaare ärikeskusesse leiame end hoopis teisest reaalsusest. Google kinnitab, et nende vahemaade läbimiseks kulub esimesel juhul poolteist tundi, teisel 40 minutit ning lisaks ümberistumisele tuleb viimase kilomeetri läbimiseks kasutada kondiauru.

Hiljuti pidin viima auto mõne kilomeetri kaugusel asuvasse teenindusse. Ühest Mustamäe otsast teise võttis liikumine trolli ja isiklikke jalgu kasutades 50 minutit. Parafraseerides klassikuid - mis väike samm autole, see suur samm inimesele. Ma olen päris reibas kõndija ja läbin hea meelega pikki vahemaid kõndides või joostes, aga mõeldes erinevatele kontorihoonetele, kus tööinimesel päeva jooksul nõu pidada tuleb, on ainus variant optimaalselt aega kasutada ikkagi vana hea auto.

Mustika keskuse taga asuvad suured büroohooned veel suuremate parklatega. Tammsaare teele kavandatakse olemasoleva ärikeskuse kõrvale teist sama suurt kontorit, mille juurde käib otse loomulikult suur parkimismaja. Ülemiste City ümber laiuvad parklad, mille otsa silm ei seleta. Suuremad ühistranspordisõlmed jäävad kõigist neist linnakutest paarikümneminutilise jalutuskäigu kaugusele.

Sattusin just lugema mõtet, et arendusi tuleks ehitada sinna, kus on toimiv ühistransport. Ehk oleks mõttekas läheneda asjale teisest küljest ning panna bussid käima sinna, kus on uuselamurajoonid või uued büroolinnakud ehk planeerida koos uusarendusega ka lahendus ühistranspordi kasutajatele?

Paar ideed

Annan siinkohal ka paar ideed, mis aitavad ehk kastist väljapoole mõelda. Mõned aastad tagasi külastasin Washington DC-d ja peatusin sealsete tuttavate juures. Hoolimata sellest, et Euroopa peab USA ühistransporti alaarenenuks, ei ole Ameerika suurlinnade olukord tegelikult sugugi troostitu. Minu konkurentsituks lemmikuks sai korteriühistu käitatav väikebuss, mis tegi igal hommikul ja õhtul mitu ringi kortermaja ja valitsusasutuste piirkonna vahel. Kuivõrd Washington DC-s elab palju valitsusametnikke, oli taoline teenus suuremate kortermajade juures üsna tavaline. Remargi korras olgu öeldud, et teenuse maksumus oli ka Ida-Euroopa turisti jaoks igati aktsepteeritav.

Samas ei ole elumaja ju ainus võimalik transpordikorraldaja, selleks võiks vabalt olla ka suure büroohoone - kasvõi meie superministeeriumi - valdaja. Mis oleks, kui kontorilinnakute planeerimisel nähtaks ette ka võimalus ühistranspordiga linnakusse sõita? Miks ei võiks superministeeriumi ees peatuda bussid, mis toovad inimesi kohale erinevatest elurajoonidest? Ehk võiks mõelda isegi ringbussile, mis sõidab eri linnaosade ja büroolinnakute vahel? Kaubanduskeskused on ju saanud oma bussiliikluse käima.

Niikaua, kuni ehitatakse suuri büroohooneid koos veelgi suuremate parklatega ning keskealine tööl käiv inimene maksab kinni kõik toredad tasuta asjad, sealhulgas tasuta bussisõidu, ei ole lootust, et Tallinna ühistransport hakkaks sõitma nende kohtade vahel, kus inimesed elavad ja töötavad.

Ka mina ise sõidan igal hommikul ühest Kristiine äärest autoga - isegi ummikutega arvestades kulub selleks oluliselt vähem aega kui ühistranspordiga.