Rõivase probleem on kerglasest pilast sügavamal. Oleks üsna väär taandada ilmselget ahistamisjuhtumit möllavate hormoonide ja alkoholi koosmõjule. Ammugi pole kohased õigustused stiilis „tüüpiline Eesti pidu, ikka juhtub”. Kui keegi peab tõesti normaalseks, et peo käigus sunnitakse ühele osapoolele peale seksuaalse alatooniga füüsilist kontakti, viitab see valele suhtumisele ja võimalikule vajadusele paluda abi politseilt.

Rõivases lõi Malaisias välja tüüpiline liiga enesekindel macho¸ kes näib uskuvat, et naised on seksuaalobjektid, kelle vastupanust tuleb puhtakujulise tahtega üle sõita. Küllap pole Eesti meestekeskne ja kompromissitust hindav poliitiline kultuur ka parim keskkond, kus head kasvatust omandada. Ka endise valitsusjuhina kehastas Rõivas tol hetkel võimu. Seda enam, et nominaalselt on ta riigikogu aseesimehena praegu Eesti võimuhierarhia neljas mees.

Juhtunu vari ei lahku Rõivase pea kohalt niipea. Kogu skandaali vältel ei suutnud ta ilmselgelt aduda oma käitumise sobimatust. Riigikogu aseesimehe kohalt taandumine on esimene mõistlik samm.

Küllap võib võim inimese vastassoo silmis ahvatlevaks muuta ja kui kõik käinuks vastastikusel nõusolekul, võiks abielumehe seiklused jätta tema ja ta perekonna klaarida. Aga võim võib olla ka hirmutav, sest kõrgetel positsioonidel olevatel meestel on väga palju niite, millega oma ohvreid ka pärast ahistamist mõjutada. Poksija Mike Tysonist IMF-i eksjuhi Dominique Strauss-Kahnini on mõjukate inimeste kaitsjad püüdnud tegelikest ohvritest maalida pilti kui omakasu tagaajajatest või hullemast.

Ilmselgelt ei mõistnud ka Rõivas, kui tõsise teoga ta hakkama sai. Eilsesse Eesti Päevalehte suutis ta edastada üksnes umbmäärase kahetsusavalduse. Läks veel päev, kuni ta vastutuse väga kaudselt enda peale võttis. Eile õhtul antud intervjuudes eitas ta mitut meie lehes esile toodud seika, näiteks suudlemist, kuid tunnistas vähemalt, et ohver võis end tema seltsis ebamugavalt tunda.

Eks ole väike samm seegi, niisamuti kui välja öeldud valmisolek riigikogu aseesimehe koht maha panna. Taandumine võis olla ahistamisskandaali esimene mõistlik samm. Kui valijad ja kaaspoliitikud usuvad, et meeleparanduse tee on siiras, saab alati tippu tagasi tulla.