Kauboikapitalismi otsa saades tabas metallikuningannat kurb saatus – ta rolli ei finantseeritud enam. Isegi, kui ta püüdis paisata meediasse uusi soovunelmaid näiteks araabia šeigiga abiellumisest, said kõik aru, et see pole võimalik. Metallikuninganna vajus mõnede veelgi kummalisemate meediasse paiskunud fantaasiapursete järel ajaloo prügikasti. Tiiu Silves oli Eesti lähiloos esimene, kes ei teinud vahet rollil, mida ta mingiks ajaks kehastama pandi ja enda tegeliku isiku võimetel ning võimalustel.

Riikliku tähtsusega suudlus

Augustis 2014 raputas avalikkust president Ilvese abikaasa kirglik suudlus võõra mehega terrassipeol. Huvitaval kombel selgus mõne kuu pärast, et kuulus musifoto polnud juhuslik tabamus kellegi hõlmaalusest telefonist. Fotoseanssi toimetasid asjatundjad, et mõnda aega juba paljudele teada olevat kõrvalsuhet pidav riigipea saaks oma pikaajalise üleaisalöömise avalikuks teha ega jääks halba valgusse. Rollis „esimene leedi“ oli vaja näitlejat vahetada, seega tuli eelmine osatäitja diskvalifitseerida.

Võim aga on üks võimsamaid narkootikume. Vabatahtlikult loobuvad sellest väga vähesed. Sageli jääb rollikäitumine külge ja tekitab tunde, et oledki ka ilma staatust andva rollita see, keda riiklikus sümbolimängus kujutasid. Just nii juhtus ka Taavi Rõivasega, kes peaks kandma sümbolina vastutust talle eelmistel riigikogu valimistel 15 862 hääle andnud inimese ees.

Rõivase Malaisia-skandaalist jääb vägisi mulje, et kellelgi oli vaja meie kunagine paipoiss-peaminister jalust ära saada. Ta oli oma rolli täitnud nagu Evelin, keda oli mõneks ajaks vaja Ilvesel – ameeriklanna asemel, kes aitas tal USA-s karjäärile aluse panna, vajas ta presidendina hakkajat kohalikku naist, kes rajab talu, oskab turundada ja on heades suhetes meediaga.