Igaüks väärib võimalust elada oma elu tervena ja võimalikult kaua. Selle eesmärgi nimel tuleb esmajoones tegeleda nende terviseriskidega, mis põhjustavad suurt tervisekaotust. Aga millised on meie kõige olulisemad terviseriskid? Alkohol, suitsetamine, vähene liikumine, mis veel? Seda küsitakse maailmas järjest rohkem, kuna elanikkond vananeb ja seda enamasti haigena elatud aastate arvel.

Terviseriskide mõju hindamine on keeruline, kuna paljud neist põhjustavad mitmeid haigusi ja suurem osa haigusi on seotud mitme erineva riskiga. Näiteks alkoholi tervisemõju kaardistamisel peab arvestama vigastuste ja suitsiididega, südameveresoonkonna haiguste ja kasvajatega, maksatsirroosi ja vaimse tervise häiretega. Peale selle on paljud riskitegurid omavahel seotud ja nende mõju kattub. Terviseriskide mõju hindamiseks seotakse teaduskirjanduse andmed nende haigust tekitava toime kohta riigipõhiste haigestumuse ja suremuse andmetega.

Maailma tervisekaotuse uuring (Global Burden of Disease study) annab ülevaate haigestumusest ja enneagsest suremusest ja reastab nende põhjal olulisemad terviseriskid maailmas. Uurimus on läbi viidud eeldusel, et ennetus on kõige kulutõhusam rahvastiku tervise parandamise viis. Uurimus põhineb 195 riigi terviseandmetel ja käsitleb 84 erinevat riskikäitumise, keskkonna ja tööga seotud terviseriski. Uurimuse tugevuseks on suur andmebaas, enam kui 29 000 erinevat teadusuuringut ja andmeallikat. Andmed 2016. aasta tervisekaotuse kohta, mis avaldati hiljuti meditsiiniajakirjas The Lancet, näitavad rahva tervise olulist paranemist ja oodatava eluea pikenemist kogu maailmas, kuid murekohtadeks on rasvumine, konfliktid ja vaimne tervis.

Oodatav eluiga

2016. aastal sündis maailmas 129 ja suri 55 miljonit inimest. Suremus on kõige kiiremini vähenenud laste seas: parem toitumine, vaktsineerimine ja tervishoiu areng on päästnud miljoneid elusid. Kui 1970. aastal suri 16 miljonit alla 5 aastast last, siis 2016. aastal esimest korda alla 5 miljoni.

Täna on keskmine oodatav eluiga maailmas naistel 75 ja meestel 70 aastat. Kõige kauem elavad inimesed Jaapanis (84 aastat) ja kõige vähem Kesk-Aafrika Vabariigis (50 aastat). Oodatava eluea pikenemisega kaasneb haigena elatud aastate kasv, seda eriti arengumaades.

Haigused ja enneagse surma põhjused

Üle 70% enneaegsetest surmadest maailmas 2016. aastal oli põhjustatud mittenakkuslikest haigustest. Juhtivaks surmapõhjuseks oli südame isheemiatõbi, välja arvatud madala sissetulekuga maades, kus domineerisid nakkushaigused. Võrreldes 2006. aastaga on südame isheemiatõve ja vähi surmade arv suurenenud, eelkõige elanikkonna vananemise tõttu. Üle miljardi inimese kannatab vaimse tervise häirete all ja depressioon on enamuses riikides kümne juhtiva haiguse seas. Paljud ei pea suurenevatele pingetele vastu.

Suremus nakkushaigustesse on vähenenud, erandi moodustab ravimresistentne tuberkuloos. Samas põhjustavad nakkushaigused ja vastsündinu haigused jätkuvalt suurimat tervisekaotust madala sissetulekuga maades. Vähenenud on suremus AIDSi, malaariasse ja tuberkuloosi, suurenenud on konfliktide ja terrorismi ohvrite arv.

Terviseriskid

Tasakaalustamata toitumine on seotud iga viienda surmaga maailmas. Ülekaal, kõrge vererõhk, kolesterool ja veresuhkur on kümne juhtiva terviseririski seas nii meestel kui naistel. Kuna nimetatud terviseriskid on omavahel seotud eeldatakse, et juhtivateks mõjuriteks on ülekaal ja tasakaalustamata toitumine ning teised on võimendava mõjuga. Suitsetamine on meestel seotud iga kuuenda ja alkohol iga kümnenda surmaga. Välisõhu saastatus arengumaades on oma mõjult võrreldav suitsetamisega.

Ajalooliselt on suurima mõjuga terviserisk olnud ema ja lapse alatoitumus. Alatoitumus on seotud laste seedetrakti ja hingamisteede nakkuste, leetrite ja malaaria, enneaegsuse ja kasvupeetusega. Kuna vaesus arengumaades on viimasel kümnendil vähenenud, on ka lapseea suremus oluliselt vähenenud. Uuringust aga selgus, et seoses rahvaarvu kiire kasvuga arengumaades on alatoidetud laste arv endiselt suur ja alatoitumus on taaskord maailma juhtivate terviseriskide seas.

Olukord Eestis

Eestis suri 2016. aasta 15 400 inimest, ligi 2000 inimest vähem kui kümme aastat varem. Viimaste aastate jooksul on suremuse vähenemine aeglustunud, eelkõige naiste osas. Meeste suremus on jätkuvalt lubamatult suur ja seda mitte ainult vanemas eas. Haigestumusest tingitud tervisekaotus ei ole vähenenud, inimesed elavad küll kauem, kuid haigena. Südameveresoonkonna haigused ja vähk on Eestis endiselt juhtivad tervisekaotuse põhjused. Kolmandale kohale on tõusnud vaimse tervise häired, eelkõige depressioon, ärevushäire, alkoholist ja narkootikumidest põhjustatud häired, ja neljandale lihasluukonna haigused nagu alaseljavalu. Vigastuste osakaal on vähenenud, suurenenud on dementsuse ja diabeedi osakaal.

Juhtivateks terviseriskideks on Eestis konkurentsitult kõrge vererõhk ja tasakaalustamata toitumine. See selgitab ka ülisuurt suremust südameveresoonkonna haigustesse. Kõrgest vererõhust põhjustatud tervisekaotus on iseloomulik eelkõige Ida-Euroopale, mujal on see väiksem. Suitsetamisega seotud surmade arv on vähenenud ja alkoholist põhjustatud surmade arv tõusnud. Alkohol ja suitsetamine on kumbki seotud üle 1500 surmaga aastas. Alkoholi liigtarbimine ja narkootikumid on konkurentsitult juhtivaks terviseriskiks 15-49 aastastel meestel. Olulisena peab nimetama ülekaalu ja kõrget kolesteroolitaset, teiste riskifaktorite osatähtsus on väiksem. Liikumisvaeguse roll riskifaktorina on vähenenud, kuna liikumine on populaarne.

Eraldi väärib tähelepanu tasakaalustamata toitumise riskianalüüs. Kuna enamus riskifaktoreid põhjustavad südameveresoonkonna haigusi ja on omavahel seotud, on nende reastamine keeruline. Puu- ja juurvilju, täisteratooteid, pähkleid, seemneid ja kala tarbitakse vähem ja soola rohkem kui vaja. Liigse soola tarbimisega seostatakse kuni 800 surma aastas. Liigse töödeldud ja punase liha, transrasvade ja magustatud jookide ning vähese piimatoodete tarbimisega seotud risk on väiksem.

Kokkuvõttes võime olla rahul, et tervis maailmas paraneb. Samas ei saa me leppida kihistumisega maailma rahvaste tervises. Aga esmalt mõõdame perearsti juures oma vererõhku ja vaatame, mida me sööme ja joome.