Kirjutasin toona, et olenemata sellest, kas miinimumpalga tõstmise graafiku kehtestab valitsus või kehtestatakse see tööandjate ja ametiühingute kokkuleppel, ei ole nelja aasta pärast võimalik alla 1000-eurose kuupalgaga kedagi palgata. Praegu on meil 2017. aasta ja enam-vähem nii juba ongi – alla 1000-eurost palka pakkudes on raske töötajat leida.

Loomulikult oleks väga kahju, kui näiteks Rakvere Lihakombinaat oleks sunnitud palgatõusu tõttu tootmise lõpetama. Nende ärimudeliga pole ma sedavõrd hästi kursis, et õpetada, kust nad võiksid madala palga pärast ägedalt meelt avaldama hakanud töötajatele palgatõusuks raha leida. Küll aga saab Eesti üldise majandusolukorra põhjal öelda, et viimaste aastate palgatõusuga on ettevõtjad hästi toime tulnud. Ettevõtete kasumid suurenevad, SKT samuti, Eesti jooksevkonto on plussis. Eestis saab madalaid palku jõuliselt tõsta, ilma et järgneks pankrotilaine.

Osa ettevõtjate soovi Eesti lahkelt odavale välistööjõule avada ei pea ma heaks mõtteks. Kui Helsingis ringi jalutada, paistab, et iga teine tööd tegev inimene on eestlane. Eesmärk peaks olema nende tagasimeelitamine, mitte odava välistööjõu suurel hulgal sissetoomine.

Miinimumpalga mõte on kaitsta töötajat, kes ei oska või ei suuda enda eest piisavalt seista, ja peaks olema sellise suurusega, et tagaks palgatööga minimaalse elatustaseme. Samal ajal peaks miinimumpalga tõus olema kooskõlas tootlikkuse kasvu ja muude põhiliste majandusnäitajatega.

Palgakulu on ettevõtte tootmiskulude oluline komponent ja selle osakaal võib eri majandusharudes suuresti erineda. Tööandja ei saa maksta rohkem palka võrreldes sellega, kui palju loob konkreetne töötaja ettevõttele lisaväärtust.

Toon näite. Aastaid tagasi töötasin üle nelja aasta hotellijuhina. Hotellinduses on ühed palgaskaala madalamad palgad ning palju lihtsat ja odavat tööd. Meie kasutasime lihtsamatel töökohtadel (nagu portjeed, hommikusöögiteenindajad, toateenindajad) üliõpilasi ja suvel hooajalisi töötajaid. Kas see on halb, kui noortele pakutakse tööd? Jõuliselt kasvav miinimumpalk kaotab selle võimaluse.

Selle majandusharu näitel pole miinimumpalga jõulise tõusu olukorras löögi all mitte Tallinna südalinna hotellid, vaid pigem väiksemad ja kaugemate kohtade majutusasutused.

Tuleb arvestada ka sellega, et palgatase on eri piirkondades väga erinev. Miinimumpalga liiga jõuline tõstmine viib kaugemate piirkondade ettevõtted konkurentsist välja või põhjustab seal töökohtade kadumise.