Olen nõmmekas, kelle vanemad ja vanavanemad on siit pärit. Nõmmel on hea elada. Nõmmekal on oma juurte tunnetus ja identiteet. Nõmmekas tunneb oma kunstnikke ja joodikuid, aitab naabril lapsed suureks kasvatada ja puud riita laduda. Nõmmekas teab, kes on Nikolai von Glehn. 

Õppisin tolleaegses 61. keskkoolis, mis nüüd Pääsküla Gümnaasiumi nime kannab, ja rõõmustasin emana väga, kui kuulsin, et lõpuks tuleb kooli remont. Rääkisin lastele, et kui nad põhikooli lõpetavad, siis saavad nad samas koolis õppida, kus emagi. Siis, ühtäkki selgus aga, et koolist saab põhikool ja minu silmisse tekkisid veekalkvel küsimärgid. Kuidas nii? See ei ole võimalik? Siis jääb Nõmmele ju vaid üks gümnaasium. Kuidas saab 40 000 inimesega linnaosa puhul selline lühinägelik otsus mõistlik olla? Pärnus, kus elab sama arv inimesi, on neli gümnaasiumit. 

Koolil halb maine?

Minu lapsed on sündinud pärast 2004. aastat, mil tuli vanemahüvitis ning kasvas ka sündivus. Need lapsed on peagi gümnaasiumieas. Paraku pareeritakse see tõsiasi argumendiga, et koolil on halb maine ja seetõttu ei tuleks sinna nagunii õpilasi.