Vastates Krister Parise repliigile „Simsoni loogika lonkab” (EPL 5.12) esitas majandus- ja taristuminister Kadri Simson eksliku argumendi („Tasuta rongisõit maksab liiga palju, tasuta buss on parem”, EPL 5.12) justkui oleks riikliku rahastuse suurendamine mõistlikum bussi- kui rongiliikluse puhul, kuna veetakse rohkem reisijaid. Bussiliiklust toetades saavat sama raha eest pakkuda umbes 2,5 korda rohkem teenust.

Paraku ei kehti seesugune väide transpordiökonoomika vaatevinklist. Reisijate arv ei kajasta osutatud teenuse mahtu, dotatsioonisummat tuleb võrrelda hoopis sõitjakäibega sõitja-kilomeetrites. Kui need arvud kokku lüüa, saab selgeks, et ministri väide 2,5-kordsest erinevusest ei pea paika. Nimelt reisivad inimesed rongiga enamasti pikemaid vahemaid.

2016. aastal oli riigi toetus sõitja-kilomeetri kohta rongil vaid ca 12% suurem kui maakonnabussil. Aga nagu juba mitmel eelneval aastal, langeb ka tänavu maakonnabusside reisijate arv. Rongireisijate hulk kasvab. Nii on juba praegu näha, et 2017. aastal jääb riigi toetus sõitja-kilomeetri kohta rongil hoopis väiksemaks kui maakonnabussil.

Ühtlasi jäi Simsoni kirjutistest kõlama väide, et riik suurendab ka rongiliikluse dotatsiooni. Esmapilgul paistab ministril ju õigus olevat, kuid tegelikkuses tõstab riik selle sammuga lihtsalt raha oma ühest taskust teise. Nimelt muudetakse tulevast aastast raudteetaristu kasutustasu metoodikat, mille kohaselt mitmekordistub Eesti Raudtee taristul reisirongide infratasu. Selle asemel, et rahastada raudteid otse riigieelarvest, nagu riik maanteede puhul teeb, püütakse nüüd kulud reisirongiliikluse kaela veeretada.

See on oma suuruselt sama, kui riik kehtestaks bussidele teemaksu ligi 44 senti/km. Ühele kaugliinibussile tähendaks see maksukoormust umbes 300 eurot päevas. Võib kindel olla, et selliste tasude juures teeksime enamikule Eesti kommertsbussiliiklusele otsa peale. Maakonnabussidele peaksime aga siis aastas umbes 14 miljonit eurot lisadotatsiooni maksma. Raudteel on selline hinnatase paraku reaalsus. Tulemus: riik välistab rongiliikluse edasise tihendamise, kuna nii suurte kulude juures pole Elronil võimalik tasuvamatel liinidel piletitulu arvelt lisareise korraldada. Seda tõsiasja on juba tunnistanud ka Elron ise.