Täiskasvanud saavad hambaravihüvitist alates 1. juulist 2017, kuid seda saab kasutada ainult haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide juures. Seejuures peab patsient tasuma ise kuni 50% teenuse hinnast.
Hüvitis kehtib ainult esmavajalikele hambaraviteenustele, milleks on diagnostika (sh röntgenülesvõtted), ravimi asetamine ja ajutise täidise paigaldamine, hamba eemaldamine, püsiva täidise paigaldamine, mädakolde avamine ja ravimine, juureravi, tuimestus, diagnostika ning igemealuse hambakivi eemaldamine kirurgiliselt.
Rasedatele ja alla üheaastaste laste emadele, vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega isikutele ning üle 63-aastastele eakatele hüvitatakse kuni 85 eurot ühes kalendriaastas, seejuures tasub patsient ise 15% teenuse hinnast.
Uuest aastast lisanduvad suurema hüvitise saajate hulka ka mõningate keerukamate haigustega inimesed, kellele hambaravi on väga vajalik, näiteks diabeeti põdevad inimesed. Seni kehtinud hüvitised, mis on juba ära kasutatud, arvestatakse uue hüvitise kasutamisel 85 eurost maha.
Suuremate hüvitiste loetellu lisatakse uuest aastast ka hambaproteesiteenuste mitterahalise hüvitise piirmäär 260 eurot kolme aasta kohta. See muudatus on seotud sellega, et nüüd muutub senine rahaline proteesihüvitis mitterahaliseks. Hüvitise pakkumisel lähtuvad hambaarstid oma hinnakirjast ning alates jaanuarist saab seda hüvitist samuti haigekassa lepingupartnerite juures.