Võõramaalastega on lihtne – nad on nähtavad, eristuvad selgelt massist, on äratuntavad. Iga üksik võõras äratab tähelepanu ja alateadliku otsustuse „ohtlik või mitte“. Karta on targem kui sõbruneda ja seda kalduvust on mitmed poliitilised jõud osavalt ära kasutanud, hirmutades inimesi erinevate koletegudega kuni eesti keele ja kultuuri kadumiseni välja. 

Mida aga poliitikud ja täidesaatev võim ei näi märkavat, on neljanda tööstusrevolutsiooni poolt maailma jagamine esimese, teise ja kolmandajärguliseks. Toimub see silmale märkamatult, meid igapäevaselt saatvate nutiseadmete sisikonnas tänu tehnoloogia eksponentsiaalsele arenguloogikale.