Justiitsminister Urmas Reinsalu pani möödunud nädalal poolkogemata veerema lumepalli Maarjamäe memoriaali saatusest. Pall on meedias jõudsalt kasvanud ja infomüra on mõnuga võimendanud sõnu nagu „ohtlik” ja „mahalõhkumine”.

Leegi lahvatamiseks polnudki palju vaja, tikk oli ju ammu olemas. Varem või hiljem tulnuks vaadata otsa olukorrale, kus ehitatava kommunismiohvrite mälestusmärgi kõrval laguneb nõukogude võimu eest langenutele pühendatud memoriaal. Kunstilisest vaatevinklist ainukordne meistriteos, üks Tallinna maamärke, maiuspala Nõukogude arhitektuuripärandi ja sellega seotud paradoksaalsete lugude huvilistele. Aga juriidiliselt kõigest linna vallasvara reformimata riigimaal. Olgu öeldud, et nõukogudeaegseid nn vabastajate monumente on meil mälestisena kaitse all kaks, mõlemad Saaremaal: Tagaveres ja Tehumardis.