Selles kontekstis rõhutatakse eriti uusaasta saabumise erilisust seoses Eesti Vabariigi 100. juubeliaasta algusega ning esmakordset hümni mittemängimist sellel ööl.

Kolumnist Maarja Vaino süüdistab sümbolitasandi mitteväärtustamises ja mittemõistmises koguni meie riigi nn eliiti ning hoiatab võimaliku puusse kihutamise eest (PM, 3. jaanuar 2018, lk 12).

Kui ta peab silmas osa Eesti NSVst üle tulnud nomenklatuurist, kes on usinasti ära õppinud hümni sõnad, lehvitavad igal võimalikul ja ka võimatul juhul rahvusvärve, käivad usinasti kirikus ka kogunisti armulaual, siis võib tal ka osaliselt õigus olla.

Samas toob ta jäärapäiselt sümboli võrdkuju ühe näitena ka Konstantin Pätsi, kellele monumendi püstitamise Toompeale Kuberneri aeda olevat bürokraatia põhja lasknud.

Ajaloolise tõe huvides olgu öeldud, et ideed Pätsile kui Eesti riigi ainurajajale järjekordse monumendi püstitamisest toetas vaid käputäis ümber MTÜ Konstantin Pätsi Muuseumi koondunud nn ajaloolasi.