Asi on selles, et Eesti maksusüsteem rajaneb peamiselt tööjõu- ja tarbimismaksudel ehk sotsiaalmaksul, üksikisiku tulumaksul, käibemaksul ja aktsiisidel. Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) soovitusi maksustada rohkem varasid ja kapitali on Eesti valitsused järjekindlalt ignoreerinud.

Peamiselt tööjõu- ja tarbimismaksudega riigi ülalpidamine ongi loonud olukorra, kus keskmise ja sellest väiksema sissetulekuga Eesti inimeste maksukoormus on märksa suurem kui kõrge sissetulekuga inimestel. Keskmise ja keskmisest väiksema sisstulekuga inimesed on üldjuhul palgatöötajad ega saa erinevalt suurema sissetulekuga inimestest dividendi- ega muid tulusid.

Palgatöötaja maksab oma tasust riigile peale tulumaksu ka sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. Dividenditulu saajad, kelle hulka kuuluvad ka OÜ-tajad, kes on asutanud minimaalse sissemaksega OÜ, maksavad riigile suurelt osalt oma sissetulekult üksnes tulumaksu ja hoiavad sellega vähemalt osalt sotsiaalmaksu maksmisest kõrvale – täiesti seaduslikult.

Keskmise ja sellest väiksema sissetulekuga inimesed kulutavad ka märksa suurema osa oma iga kuu teenitavast rahast esmaste vajaduste – toit, rõivad, transport, eluase – rahuldamiseks. See tähendab, et käibemaksuna, aga ka näiteks kütuseaktsiisina annavad need inimesed riigile ära palju suurema osa oma sissetulekust kui keskmisest rikkamad inimesed.