Veetsin just nädalakese kommunismi privilegeeritud variandis. Kõike oli vajaduse järgi, kusjuures vastu ei oodatud midagi võimetele vastavat. Teisisõnu, käisin kõik-hinnas-paketiga soojal maal puhkamas. Mõnus hotell, süüa-juua nii palju kui jaksad, puhkust ja värvilisi kalu kamaluga, ei ühtegi ebameeldivat inimest… Ja ikkagi tundsin end aeg-ajalt otsekui puuris.

Nad ei lubanud mul uppuda.