** Silma paistab, et tähelepanuväärse hulga aurahade sajust pälvisid ametnikud, kes tegelesid Eesti eesistumise ettevalmistamisega. Tuletagem meelde, et eks ole ka Euroopa kontrollkojast saabunud president meil paljuski "Euroopa" taustaga. Teisisõnu suudab nende inimeste panust küllap hästi hinnata. Millist hinnangut siis aga lugeda välja näiteks tõigast, et valitsuse eriesindaja EL institutsioonide juures Matti Maasikas seekord aurahast ilma jäi?

** Eesti sisemine suur murrang, haldusreform, seevastu peaaegu äramärkimist ei leidnud. Ehkki võib ette kujutada, et innukaid panustajaid ja ränga töö tegijaid oli ka selle läbiviimisel üksjagu, tunnustati haldusreformi eest üksnes rahandusministeeriumi regionaalvaldkonna asekantslerit Kaia Sarnetit.

** Huvitav balanss on leitud rahvusküsimuses. President, kes on pööranud tavatult tähelepanu Narvale, on ka nimekirja lülitanud rohkem vene nimesid kui varem kombeks oli. Samas on paljud ordenisaajad pälvinud tunnustuse "eestluse edendamise" eest - mida iganes see peaks tähendama.

** President on võtnud jõuliselt sõna perevägivalla vastu. Mitut tuntud lähisuhte vägivallaga võitlejat nimekirjast leiate? Null. Ehk kas see valdkond jääb Kersti Kaljulaidil siiski rohkem ilusaks sõnakõlksuks?

** Küll on saanud ordenid näiteks Kaitseväe lahkuv ja (ilmselt) ametisse astuv juhataja, vastavalt siis Riho Terras ning Martin Herem. Kuigi vähesed kahtlevad nende pühendumuses, on "Eesti kaitsevõime arendamine" ka nende töö. Kas on tegemist nö kohustusliku kategooria laureaatidega?

** Ajakirjanike kuldamine (Marko Reikop) tekitab alati natuke ebamugavaid küsimusi riigi- ja meediavõimu lahususest. Küll oleks võinud pälvida tunnustuse arvamusliidrid, kes teevad põhivoolule vastu minnes ja nõnda ränka isiklikku koormat kandes teene, küsides ka teisi küsimusi, millest muidu mööda vaadataks (Ahto Lobjakas). Või näiteks inimõiguste eest seisjad.