Oleme alati olnud õigustatult uhked selle üle, et meie omariikluse sünni juures suudeti vältida räiget vennatappu. Soomlaste eneseteadvust vaevavad puna-valge kodusõja armistunud haavad siiani. Eesti Vabadussõda käis kahe välisvaenlasega ja klassivihaks ei olnud ilmselgelt kellelgi mahti.

Läheb aga kõigest natuke üle kümnendi, kui ülemaailmne majanduskriis paneb vohama vihkamise taimed ka meie kodukamaral. Mitme välisteguri koosmõjul kohuma hakanud valitsuskriis tõi Eestis areenile uue poliitilise jõu - algselt sõjaveteranide ühingutest moodustunud Vabadussõjalaste Liidu ehk vapsid.

Leksika, mis kirjeldab poliitolukorda 1933.aastal, on hirmutavalt tuttav!

… halvasti töötav riigimasin. Nimekirjavalimised, valimiskünnist pole, riigikogu killustunud, „erakondade diktatuur", tagatoad, „lehmakauplemine", alalised skandaalid, lühiajalised koalitsioonivalitsused, valitsust ja riigikogu tasakaalustada suutev riigipea puudub. Kaks riigikogus vastu võetud põhiseaduse muutmise eelnõu kukuvad erinevail põhjusil rahvahääletusel läbi.

Ja üks noid kõrvalt tulnud liikumisi, vabadussõjalased, kogub jõulise populistliku propagandaga pidevalt plusspunkte…