Tuhandete inimeste fantaasiast ja pealehakkamisest on sündinud väga palju ideid Eesti Vabariigiaastapäeva tähistamiseks. Ennekõike on riigi sünnipäev sündmus, kus tuntakse uhkust oma riigi üle, austatakse väärikalt ajalugu ning vaadatakse ootusärevalt tulevikku. Küllap sobib juubeliga kokku ka mõõdukas annus eestlaslikku huumorit ja irooniat. Oluline on aga osata piiri pidada, sest muidu jääb mulje, et sülitame oma isamaa armastusele ja naeruvääristame läbi võitluste sündinud riiki.

Tänavu 30. jaanuaril kutsus Eesti Televisiooni saates „Ringvaade“ Soomes töötav Guido Arusoo üles inimesi minema Eesti sünnipäeval, 24. veebruaril, Lätti. Paneb imestama, miks rahvustelevisioon sellist mõtet esindava mehe saatesse kutsus. Iga saade otsib populaarust ja demokraatliku riigina on Eesti tsensuurivaba, kuid lisaks tsensuurile on olemas ka eneseväärikus. Vastates saatejuht Marko Reikopi küsimustele jättis Guido Arusoo mulle ebaleva mulje, mida reetis samuti hädine naeratus. Tundus, et tema polegi aktsiooni võtmeisik, vaid tegelikud organiseerijad on varju jäänud.