Ilutunne ja ilunälg on see jõud, mis Underi ikka puhtana ja karskena hoiab, ka kõige kriitilisemail silmapilkudel. Ta üleelamised on, sügava kire ja ihuliku kalduwuse peale waatamata, ikka waljult estetilised, tingitud ilu grammatikast. See nõuab wäljaarenenud intellekti ja kultuuri. Siin tuleb esile kaalutud eluwaade – elada sügavalt, tihedalt, maitseda oma ihuliku olemasolu hinge kiirgamas wärwide-spektrumis kui suurt, püha ja ajalikku ilu-jumalateenistust. Traditsiooniline moraliprobleem, lahutamine kõike heaks ja kurjaks, ei kesta Underi käes.

Kes peavad kirjanduslike talentide taimelava kobestama, kastma ja hooldama? Ennekõike muidugi kool. Ühelgi maal pole noortel, õigemini kogu rahval õppimiseks selliseid võimalusi kui Nõukogude Liidus. Seda tunnistavad nüüd kõik, isegi vaenlased. Eriti suured on edusammud täppis- ja rakendusteaduste alal. Et samal ajal Nõukogude Eesti koolides kirjandusõpetuses on puudusi, pealiskaudsust ja lünki, sellest on palju kõneldud-kirjutatud ja on tarvis, et asjaomased ringkonnad veel tõsiselt ja hoolega edasi kõneleksid-kirjutaksid. Kirjanduse õpetamine ei saa kunagi küllalt (veel vähem liiga) hea olla, sest see on kõige tihedamalt seotud rahva moraalse ja esteetilise kasvatamisega.

Oke . lugu tuleb siit:

passin omas toas omas home+is rahulikult ekisole onju.

Mu eesti keel on muiodeks kvsti improveinud muieks nii ärge heitige enam.

aga pmst olen omas toas (roomis?) ja sisi tuleb paps sisse, pmst meil papsida ka läbisaamine improveinud viimasel ajal. ta nüpüüd nagu god mu jaoks. noh nagu jumal.

pmst tuleb tuppa ja lõugab üle topa "SEE ON VIINER"

mv paps ? get a live.hahaha looool

see on viiner