2007. aastal tuli Euroopa Liit välja kolmanda energiapaketi ideega. Sel ajal oli gaasitarbijate ees mitu strateegilise tähtsusega küsimust.

Esiteks, Euroopa on energia importija ning selle impordi tähtsus oli ja on suurenemas, sest kodumaine tootmine järjest väheneb. 

Teiseks, mitmed riigid sõltusid ühest tarnijast ning infrastruktuuri puudumine ei võimaldanud alternatiivsetelt tarnijatelt gaasi osta.

Kolmandaks, konkurents turul, nii väljastpoolt Euroopasse kui Euroopa-siseselt, oli minimaalne. Tarbijatel võimalust tarnijat valida praktiliselt ei olnud.

Praegu imporditakse Euroopasse gaasi aina enam, ent tänu EL-i otsustele on siinsed tarbijad palju paremas olukorras.

Kolmas energiapakett pani aluse gaasiturule

Kõige olulisem on, et EL on taganud gaasiturul vaba konkurentsi ja kõik siinsed tarbijad saavad valida, kellelt seda osta ning ettevõtetel üle kogu Euroopa on võimalus neile seda pakkuda. EL-i reeglitega on loodud olukord, kus kõigil gaasitootjatel on võrdne ligipääs tarbijaid varustavatele torujuhtmetele.

Praktikas toimib see nii, et gaasitootjad broneerivad endale avatud oksjonitel gaasijuhtmete mahtu. Broneeringud, mis jäetakse kasutamata, vabastatakse teistele soovijatele. Selline süsteem aitab vältida olukorda, kus mõni tootja reserveeriks gaasijuhtmetes mahtu, millele ei ole reaalset tarbimist, lihtsalt selleks, et takistada konkurente.