Laupäeval lugesin, et Eesti evangeelne luterlik kirik kavatseb peapiiskop Urmas Viilma eestvedamisel võtta tänasel kirikukogul vastu avalduse, mille järgi soovitakse Eesti põhiseaduse täiendamist nii, et „abielu sõnastataks kui ainult ühe naise ja ühe mehe vaheline liit”. 

Kui kuu alguses tegi riigikohus otsuse, millega kinnitas, et kooseluseadus hakkas kehtima alates 1. jaanuarist 2016 ning on osa Eesti õiguskorrast, lootsin ma, et see teema on nüüd lõpuks läbi vaieldud ja saabunud on teatud õigus- ja meelerahu. Et viha ja lõhestamise kütmine on lõppenud. Ilmselgelt ma eksisin.