Jah, need kaks meest on saanud paljude jaoks Eesti sümboliteks. Lisaks meeletule talendile, meelekindlusele ja teatud rüütellikkusele ühendab neid muudki: traagiline saatus, saladused viimaste eluaastate ümber, teatud vastuolulisus. Ent sama palju Eestit on ka Heli Läätsa lauludes, tema armastuses oma maa ja inimeste vastu.

Võibolla ei ole Heli Lääts endise Nõukodude Liidu territooriumil sama hästi teada kui Joala laulud või Urmas Oti kordumatu hääletoon. Kuid me ju ise otsustame, kelle kaudu meid riigi ja rahvana tuntakse, me ise määrame enda kangelasi. Ja kui me tahame, et pealinna külalistele jääks lisaks "kõvadele meestele" meelde ka üks või teine tark ja silmapaistev naine, siis see on meie enda teha.

Samuti – mõeldes Balti jaamale, võiksime meeles pidada ka selle ajalugu ja paigutada siia infotahvli. Veel sada aastat tagasi nägi jaamahoone oluliselt teistmoodi välja ning paiknes tegelikult praegusest asukohast veidi eemal.

Kui tahame, et Balti jaama piirkond tõesti ellu ärkaks, peaksime endale meelde tuletama selle piirkonna ajaloolist väärtust. Jaama ümbruse ajalugu jäädvustav infotahvel poleks mitte ainult õpetlik ja sümboolne, vaid pakuks ka head võimalust veeta rongi oodates kasulikult aega. Peale selle: kunagi olnud, aga nüüdseks kadunud arhitektuuriliselt huvitavad hooned, mälestusmärgid või millegi muu poolest olulised rajatised/paigad väärivad linnaruumis tähistamist ja infotahvlil kirjeldamist.