Absolutistliku riigikorralduse ajal oli vandemeestel põhinev kohtusüsteem edumeelne, kuid tänapäeva demokraatlikus õigusriigis tagab juriidilise analüüsi oskusega kohtunik kahtlemata kõige paremini tasakaalustatud ja sisulise õigusemõistmise. Vandemeeste puhul on suur oht, et otsus langetatakse lihtsalt isikliku sümpaatia-antipaatia alusel.

Mulle tundub, et vandekohtunike idee taga ei ole niivõrd eetilised ega filosoofilised kaalutlused, kuivõrd teismelisena Ameerika filmides nähtud kohtuprotsessid, mille filmilikust teatraalsusest tekkinud fantaasiaid püütakse vandekohtu propageerimisega ellu viia. Ärgem unustagem, et Sokratese mõistis demagoogiliste süüdistuste põhjal surma rahvas.