1. Tuhk ja aheraine on ehitustehniliselt kvaliteetsed. Oleme katsetega tõestanud, et põlevkivituhka sobib kasutada teedeehituses mass-stabiliseerimiseks. Põlevkivi lendtuhka kasutati teid ehitades edukalt juba 1970. aastatel. Toona rajatud tuhat kilomeetrit teed on heas korras ka praegu, ligi 50 aastat hiljem. Kõige värskem uuring, mis valmis tänavu jaanuaris, pakub põlevkivituha kasutamiseks kolme varianti. Ka aherainet on juba mitmel puhul kasutatud suurtel tee-ehitusobjektidel, näiteks Kukruse transpordisõlmes.

2. Tuhk ja aheraine on soodsad ehitusmaterjalid. Kruus maksab Kagu-Eestis keskmiselt 10–12 eurot tonn. Omadustelt võrreldavat aherainet oleks võimalik kasutada sellest vähemalt viiendiku võrra odavamalt, hinnaga 8–10 eurot tonn. Veel suurem vahe tuleb, kui kasutada tuhka mass-stabiliseerimiseks, sest tsemendi kulu oleks 70–80 eurot tonn, tuhk koos transpordiga Kirde-Eestisse tuleks pea kolm korda soodsam – 25 eurot tonn. Ehitustööde mahtu arvesse võttes säästaks riik miljoneid eurosid.

3. Lahendusi saab kasutada kohe ja suures mahus. Omadustelt sarnaneb põlevkivi aheraine tavalise killustikuga, kuid see on juba maa seest välja toodud ja asub Ida-Virumaal suurepäraste logistikaühenduste kõrval. Logistiliselt ideaalilähedaste tingimuste tõttu pole idapiiri väljaehitamiseks sobivamat täitematerjali kui aherainekillustik. See ei eelda uusi kaevanduslube ja seda sobib kasutada kasvõi homsest.

4. Aheraine ja tuha taaskasutamine vähendab vajadust uusi maavarasid kaevandada. Idapiiri väljaehitamine on üks võimalus olemasolevaid ressursse ringmajanduse põhimõtete järgi efektiivselt ära kasutada.

Öeldu võimendab veelgi vana tõde, et põlevkivi on Eesti rahvuslik rikkus. Ka energiatootmise kõrvalsaadusi – tuhka ja aherainet – saab kasutada Eesti julgeoleku tagamiseks, kui kasutame neid piiri ehitades.