Kui võtta aluseks naisliidu juhi möödunud aastased sõnavõtud, on tegu vaid viigilehega ning tegelikult nö „klassikalisest" perest teistsuguseid näha ei taheta.

Meid endid see küsimus enam väga ei puuduta, kokkupuude Eestiga on juba pea olematu.  Hetkel ei ole küsimus mitte selles, kas mu lapsed kasvavad selles kultuuriruumis üles või mitte, see on juba lahkunud rong. Nüüd mõtleme tõsiselt, kas jätkata nendega üldse eesti keeles suhtlemist, sest kui inglisekeelses meedias surfates mõtled veel kriitiliselt, kas tegemist on päris ajakirjanduse või väljamõeldisega, siis eestikeelse meediaga kokku puutudes ei hakkaks nad tulevikus isegi uurima, kes või kus kirjutas, ning mis eesmärgil, vaid võtakski neid tekste näitena sellest, mida kodumaa kajastab. Ja eemalduks Eestist veelgi.