Tõsi küll, tegemist ei ole Eesti noorsotside peas tekkinud mõttega, vaid eri vormides juba pikalt maailmas ringelnud ja mõneti isegi rakendatud ideega. Näiteks prantslaste kuulsa 35-tunnise töönädala seadus kehtestati sealsete sotside eestvõttel juba 2002. aastal. Kuid see ei tähenda, et prantslaste töönädal ongi 35-tunnine, vaid seda, et tööandjad peavad neile seda piiri ületavate töötundide eest lisatasu maksma või vabu päevi andma. Kui Prantsuse president Emmanuel Macron oli veel majandusminister, võitles ta selle tööandjate kulusid tublisti suurendava ettekirjutuse kaotamise eest. Tema praegusesse programmi kuulub peale selle maksmise paindlikumaks muutmine. Tegelikult ollakse neljapäevasele töönädalale lähemal hoopis maades, kus on laialt levinud osalise tööajaga töötamine – eriti Hollandis.

Noorsotside ettepanek kehtestada neljapäevane töönädal üksnes süvendab kuvandit, et SDE kontakt reaalsusega jätab soovida, eriti majandusasjades.

Neljapäevase töönädalaga on eksperimenteerinud ka ettevõtted (näiteks Google ja Amazon). Põhiliselt on proovitud kahte varianti: maksta neli päeva töötajatele 75% n-ö täispalgast või pressida viie päeva töö pikemate päevade või suurema intensiivsusega nelja päeva sisse. Tulemused ulatuvad seinast seina: mõnel juhul näib lühem töönädal ennast õigustavat, mõnel juhul mitte. Katsete moraal on igatahes see, et neljapäevasele töönädalale üleminekut ei tohiks ühe sõrmenipsuga sunduslikult kehtestada kõigile organisatsioonidele.

Paraku kostab noorsotside avaldusest just sõrmenipsu-tooni: „Neljapäevane töönädal on ainumõeldav samm välja 19. sajandist.” Noorsotsid nagu ei oleks kuulnudki, milleni viis vanasotside osalusel, et mitte öelda eesvedamisel alkoholiaktsiiside vallas aetud hurraapoliitika. Neljapäevast töönädalat propageerides unustavad noorsotsid näiteks selle, et Eesti palgataseme puhul ei kasutaks paljud inimesed vabanevat päeva tõenäoliselt mitte puhkamiseks, vaid lisatöö tegemiseks.

Selmet jutlustada neljapäevase töönädala utoopiat kui käegakatsutavat lahendust, võiksid (noor)sotsid ajada näiteks ühe-kahe riigipüha lisamise või nädalavahetusele langevate riigipühade eest tööpäeva vabaks andmise asja. Või veenda tööandjaid pakkuma rohkem osalise ja paindliku tööajaga töökohti.