Eestis on üsna hea elada, kui oled parimates eluaastates ja terve. Aga kui peaks kimbutama kaasasündinud või õnnetuses tekkinud puue, võib inimene avastada, et paljud muidu libedalt läbitavad teed on tema ees suletud.

On raiskamine mitte rakendada puudega inimesi, kes tahaksid tööd teha, kuid paljuski ühiskondlike eelarvamuste tõttu ei leia seda.

Teisest küljest on Eestis töötajatest nii suur puudus, et tööandjad taotlevad rohkema võõrtööjõu sissetoomist. Milline raiskamine on sellisel juhul jätta lihtsalt kõrvale need, kes tahaksid, kuid ei saa mingi väikese ebakõla tõttu tööd teha.

Eesti Päevaleht kirjutas hiljuti IT-spetsialist Aul Pedajast, keda takistab liikumisvõimetus. Pärast meedia poole pöördumist jõudsid tema ja tööandja – siseministeerium – siiski kokku. See oli ilmekas kinnitus, et ületamatuid takistusi tegelikult pole.

Seadusandlikul tasandil näidatakse erivajadustega inimeste töölevõtmisele justkui rohelist tuld. Riik pakub näiteks palgatoetust, sotsiaalmaksu hüvitamist ja kuni sajaprotsendilist tuge tööruumide kohandamiseks.

Tegelikkus pole nii ilus. Isegi kodust ei pruugi liikuma pääseda, kui ühistu ei luba invalifti paigaldada. Riigile ei tee au ka sisuliste aruteludeta sisseviidud seadusemuudatus, mis leevendas avalike hoonete ligipääsetavuse nõudeid. Ent siiski oleme liikunud edasi ajastust, kus liikumispuude tõendamiseks tuli piltlikult öeldes kõndida trepist kolmandale korrusele arsti juurde.

Paraku tuleb mängu kolmaski tasand: ühiskonna valmidus erivajadustega inimesi võrdväärsena kohelda. Vaimupuudega inimene võib üsna edukalt tööülesanded ära õppida, aga kuidas käituda juhul, kui matslik klient teda tögab?

Tõrjumisel on märksa laiemad tagajärjed. Paljudel puuetega inimestel jäävad vajalikud tööoskused omandamata, sest samad piirangud laienevad ka õppeasutustele. Ja üsna kiirelt kannatab enesehinnang.

Laiema maailma suundumusi vaadates pöörab Eestigi pilku ilmselt siiski õiges suunas. „Erivajadused on uus roheline,” tõdes mitu Briti kaubandusketti juba kümmekond aastat tagasi, pidades silmas, et eetiliselt mõtlevad tarbijad tulevad nende juurde, kellel on hea tööandja märk küljes. Paljud ettevõtjad-pioneerid on seda meilgi taibanud. Ühiskonna hoiakute muutmiseks saadab tugeva positiivse sõnumi seegi, et aasta ema tiitel anti liikumispuudega Signe Falkenbergile.